kohtukoosseisu poolt või koos kaasistujatega. Järgmisel istungil teatab kohtunik, et taandab ennast ise ja asja arutamine antakse üle teisele kohtunikule. Kuna meediahuvi on skandaalse kohtumenetluse vastu veelgi tõusnud, on järgmisel kohtuistungil rahvast veelgi rohkem kohal. Seal teatab B esindaja, et taotleb istungi kinniseks kuulutamist, kuna normaalne õigusemõistmine ja asja arutamine on selles asjas vildaka meediahuvi ja ebaadekvaatse A tõttu oluliselt häiritud. Kohus kuulutabki istungi kinniseks ja keelab menetlusosalistel sellel räägitud avaldada. Vaatamata sellele annab A kohtu ukse taga ootavale pressile detailse ülevaate istungil toimunust. Analüüsi olukorda. Kas ja keegi tegi midagi valesti, mis on tagajärjed? Kinniseks kuulutamise alus §38 §42 kohaselt võib istungit filmida ainult kohtu loal. §45 kohaselt võib kohtunik A istungilt kõrvaldada kui ta häirib istungit. Lõike 4 kohaselt võib ta A-d karistada rahatrahvi või 7 ööpäevase arestiga.
objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid ei ole võimalik ,,mõõta välise maailmaga". Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses
objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid ei ole võimalik ,,mõõta välise maailmaga". Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses
objektiivselt tõesed, kuid need on siiski kasulikud. Teiseks eelduseks on muidugi see, et reaalsusest väljapoole minna ei ole paraku võimalik. Nendest kahest eeldusest järeldubki see, et neid teooriaid ei ole võimalik „mõõta välise maailmaga“. Postmodernistid on jätnud kõrvale arusaamad objektiivsest maailmast, kuid on jäetud kõrvale ka teadmiste kehtivuse üle otsustavad alused. Just teaduse eksisteerimise lakkamist kuulutabki postmodernism. J. F. Lyotard´i arvates on alates Teisest maailmasõjast teaduses esinenud suured progressid oma usaldusväärsuse kaotanud, sest tänapäeval lähenetakse looduse uurimisel teisiti kui seda oli varem. Kuhn väitis juba palju varem teaduse kui muutuvat ajaloolist nähtust ja paradigmade vahetust. Tegemist on nagu mingisuguse ususüsteemiga, mida valdavad mingil kindlal ajaloo perioodil teatud inimesed. Ka tulevikus esinevad teaduses