umbes 10 sentimeetri, 50-aastasel juba poole meetri kaugusel. Läätse valgud muutuvad vananemisel ja lääts jäigastub. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618). Elastse koe jäigastumise tõttu ei suuda silmaläts enam kuju muuta ja see kahjustab fokuseerimisvõimet.(Inimkeha.Lühientsüklopeedia. 143.) Lugemisprille vajatakse tavaliselt umbes 45- aastaselt, kui "kätest enam ei piisa" (hoidmaks raamatut silmadest piisavalt kaugel). Kuulmine nõrgeneb peamiselt kuulmistee neuronite degeneratsiooni ja hävimise tõttu. Kõige enam häirub kõrgete helide kuulmine, madalaid kuuldakse nagu varemgi. Sageli nüristuvad haistmis- ja maitsmismeel. ( Inimese füsioloogia ja anatoomia. 618). 3 Vanuritel on rohkem haigusi kui noortel. Vaevalt on keegi kuuekümneselt enam täiesti terve. Vanadus iseenesest ei tähenda haigust. Mõned pikaajalised, aegamisi arenevad haigused ei
, colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee Esimese neuroni keha VII, IX, X närvi tundeganglionis. Teise neuroni keha VII, IX, X närvi nucleus gustatorius´es. Lõpeb gyrus postcentralis´e alumises osas. Kuulmistee Esimese neuroni keha ganglion cochleare. Teise neuroni keha nucl. cochlearis ventralis et dorsalis´es. Teise neuroni aksonid ristuvad vastaspoolele ja lähevad corpus trapezoideum´i koostisse. Kolmanda, neljanda neuroni kehad nucleus corporis trapezoide´is, lemniscus lateralis´e tuumades, corpus geniculatum mediale´s, colliculus inferior´is. Lõpeb gyrus temporalis sup.‐s.
püramidaalne. Sõrmede painutus a) trakt - tractus corticospinalis b) läbiminek capsula internast, korteks capsula interna tagumise sääre c) ristumine piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M
ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale
annaabi.ee 
