mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted: Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) Sissejuhatus psühholoogiasse 19 Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest võib osaleda heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99
*Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri *Värvi *Sügavust Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik:helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus),esikuaken (e. ovaalaken,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas.
M-tee:liikumine K-tee:P ja M tee võrdlus Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal-retinotoopiliselt. Nähtav maailm on perseptuaalsete protsesside tulemus! ,,kus on"- liikumine, asukoht, M-tee jätk parietaalsagarasse; ,,mis on ,,-värvid, kuju, identifitseerimne, P-tee jätk temporaalsagarasse. Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Väliskõrv:kõrvalest, väline kuulmiskäik:helilaine siseneb. Keskkõrv: trummikile, kuulmisluukesed(haamer, alasi, jalus), esikuaken(e ovaalaken, membraan), kuulmistõri(ühenduses ninaõõnega). Sisekõrv: tigu(+esik ja labürint). Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju
psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 47 IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed 48 Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken ,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) 49 * Kuulmisaistingu kujunemine
annaabi.ee 
