Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis?
Kuulmine Kuulmine on organismi väga keeruline talitlus, mida teostavad koostöös kõrv ja peaaju. See on helide tajumine spetsiaalse elundi (kõrva) abil, mis võimaldab eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmisfunktsioon on lapse arengu loomulikuks eelduseks. Kõrv koosneb välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kuulmiseks peavad helilained jõudma sisekõrva ja sealt läheb signaal edasi aju kuulmiskeskusse. Alles vastsündinu-imiku kuulmiselund on tundlik seega peab lapse keskkond olema väiksete mahedate helidega. Kuulmine on inimesel üks sotsiaalsemaid funktsioone, mis tingib selle kahjustamisel või kaotamisel paljude elualade (meditsiin, tehnika, tööhõive, sotsiaalabi) tihedast vastastikust arvestamist.
· Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest
· Kompensatsiooni korral on kortikaalsed neuronid soodsates tingimustes võimelised suurendama dendriidivõrgustiku tihedust · Kompenseerimist ei toimu degeneratiivsete haiguste (näiteks Alzheimeri tõve, dementsuse) korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest
toksoplasmoos, tsütomegaloviirus), ema ja loote vaheline reesuskonflikt ning ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega (kiniin, talidomiid). Geneetiline kuulmiskahjustus võib välja kujuneda nii lapseeas kui täiskasvanuna. Omandatud kuulmiskahjustuse teguriteks on põhiliselt põletikud, müra, kõrvale kahjulikud ravimid, peatraumad, koljumurrud. Lastel ja täiskasvanutel esineb tihti keskkõrvapõletikke, mille põdemise järgselt kuulmisfunktsioon tavaliselt taastub. Infektsiooni levimise korral sisekõrva või peaaju piirkonda võib kujuneda vaegkuulmine või kurtus. Täiskasvanutel on kuulmiskahjustuse põhjustajaks ka ealised muutused organismis. Kuulmislanguse klassifikatsioon etioloogia järgi: - Kaasasündinud KL 50% geneetilised - 75% mitte-sündroomsed (üle 100 erineva mutatsiooni) Isoleeritud geneetiline KL, millega ei kaasne ühtegi teist anomaaliat
asetseb analüsaatori (meeleorgani) kõige kõrgem osa. Liigutuste koordinatsioon ja nende kasutamine organismi kui terviku käitumises saavutatakse koore mitmete piirkondade kollektiivse talitlusega. Signaalide vastuvõtt: - Lihaste, kõõluste ja sideaparaadi proprioretseptoritelt tagumine ja eesmine tsentraalkäär,aga ka teised ajukoore piirkonnad. - Nägemisfunktsioon kuklasagar - Kuulmisfunktsioon oimusagarad - Kompimis-, temperatuuri- ja valutundlikkus tagumine tsentraalkäär (väljad 1-3) - Haistmisfunktsioon ajukoore sisepinnal pirnikäärus Limbiline süsteem võtab osa emotsioonide tekkest. 62. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised süsteemid kesknärvisüsteemis. Retikulaarformatsiooni funktsioonid. Kesknärvisüsteemi vaatlemisel võib eristada selles
annaabi.ee 
