väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võitlusest eemaldatud kuni noole väljaopereerimiseni, noole tekitatud haavad olid raskemad ja ohtlikumad, kui kuulihaavad. Keskajal on kirjeldatud, kuidas pikkvibust lastud nool tabas üht sõjameest jalga, läbistas seda katva turvise ja nahkvammuse, reie, sadula, ning tappis hobuse. Vibukaare tõmbejõud oli ligikaudu 60 kg (u. 589 N). Vibu koosneb koolutatud painduvast puust ehk loogast ja selle otsi ühendavast vibunöörist. Vibunöör oli punutud kanepist või siidist, vibuküti vasakus käes oli paksust nahast kinnas, mis takistas kätt ära hõõrdumast. Küttide täpsus oli hämmastav,
Nad on vähem huvitatud autojuhtimisest ja näitavad tagasihoidlikuid autojuhtimise oskuseid. Naised on rohkem motiveeritud oma autosid transpordi vahendina, mitte mänguasjana kasutama (Sirkku Laapoti, "What are young female drivers made of?") Noortel on oht saada vigastusi ka jalgrattaga sõites. Alkohol on jällegi tugev faktor tahtmatu jagratta vigastustes ja fataalsustes noorte inimeste seas. Peale alkoholi mõjutab, tahtmatut vigastustust saada ka jalgrattakiivrite mittekandmine. Kuulihaavad on veel üheks surma ja vigastuste allikaks noorte inimeste jaoks. Ameerika Ühendriikides enamus kuulihaavade tõttu surmadest on tahtlikud - inimesed tulistavad teistesse või iseendasse. Aga ikkagi suur arv nendest surmadest on tahtmanud. Kuigi kukkumised, jalgrattasõidu õnnestused, uppumised ja kuulihaavad vastutavad enamike, mitte autoavariis juhtunud, noorte inimeste surmade eest, seletavad aga sportiga seotud
oluliselt paremini ravitav ja saavad elu kenasti elada. SB-ga kaasnevaid probleeme - Motoorika arengu probleemid - Kognitiivse arengu hälbed ei ole suured - Kasvuprobleemid - Ebanormaalne puutetundlikkus - Põie- ja/või pärasoole funktsioonide kontrolliraskused Seljaaju traumad - venitus tekib sageli liiklusõnnetuste puhul, kaelapiirkond vähim kaitstud - kokkusurumine - kukkumised - läbistavad kahjustused torke-, lõike- ja kuulihaavad Sümptomid sõltuvad kahjustuse kõrgusest seljaajus. Mida kõrgemal, seda suuremas osas keha funktsioone puudutavad. Mõjud arengule: seostuvad eelkõige liikumispiirangutega ja sõltuvad keskkonna kohandamise võimalustest, liikumisabivahenditest ning ümbritsevate inimeste hoiakutest. Kognitiivsed funktsioonid kahjustatud ei saa. Ortopeedilised puuded Kahjustatud on luud, liigesed ja lihased. - Kaasasündinud jäsemete puudumine ja/või väärarengud (o ja x jalad, lampjalgsus,
põletik keeldehammustus, võõrkeha penetratsioon Spontaanne verejooks on enamasti seotud kasvajaga. Tavaliselt on tegemist kasvaja läbimurdest tingitud verejooksuga, mis on suur, hooti esinev verejooks, tekib iseäranis hilisemas staadiumis kasvajaga patsiendil. Samuti võib verejooks olla tekkinud trauma tagajärjel. Siia hulka kuuluvad eelkõige penetratsioon, keeldehammustus (nt epileptikutel) ja kuulihaavad (nt suitsiidi eesmärgil). Edasi võivad suuverejooksu põhjustada sügavate hingamisteede ja söögitoru veritsus. Siia alla kuuluvad mao- ja söögitoru verejooks. Samuti võib põhjustajaks olla pahaloomuline kasvaja (nt söögitoru- või bronhiaalkartsinoom), kopsuemboolia, lahtine tuberkuloos või võõrkeha. Diagnostika ja ravi kiirabi etapil Igal juhul tuleb kõigepealt kindlustada vabad hingamisteed. Seejuures võib osutuda vajalikuks
annaabi.ee 
