märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik. Kriitika meetod seisneb ju emotsiooni paralüseerimises, ratsionaalsuse üürikeses triumfis. Ent selline mõtteviis, mis eeldab, et maailm on alati äraseletatav, kuhugi mahutatav ja millelegi kuuletuv, ei saagi oma punnitatud lineaarsuses olla rohkemat kui igav ja üheplaaniline. Midagi jääb sealt paratamatult välja. Ka pole kriitikat ilma kellegi eelneva loomingulise aktita üldse olemas. Seetõttu ei muutu kriitika kunagi esimese järgu tähtsusega nähtuseks. Meediaajastul on lugu muidugi keerulisem. Tänane kriitik ammutab mõjujõu eelkõige selle kanali või väljaande võimsusest, kes tema tööjõudu kasutab.
vastsündinud lapse tapmise eest karistatakse kuni viieaastase vangistusega. Feministlik kriminoloogia - Bioloogilised ja psühholoogilised seletused Põhjused naise bioloogilistes ja psühholoogilistes omadustes Naise loomus, pärilikud bioloogilised omadused - Passiivsem loomus - Tegevust suunab emainstinkt - Sotsioloogilised seletused Põhjused naise sotsiaalses rollis - Kuuletuv, passiivne, sõltuv, kohanev - Alalhoidlik - Ühiskonna osalemisvaldkondade ahtrus (nappus) 1980ndate uurimissuunad - Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest, kitsendustest vabanemine) ja kuritegevus - Naiste vabanemine ja sooliste rollide muutus --> naiste kuritegevuse kasv - 20. sajandi teise poole USA vs Soome - Leebuse-hüpotees - Naiste kuritegevus on enamasti varjatud - Kriminaalõigusliku süsteemi leebem suhtumine
stsenaariumi järgi läks asi Jugoslaavias ja Ungaris, aga Jugoslaavias olid endas välja kujunenud väga tugevad kommunistlikud jõud, ja ka Albaania. Sama teema Mongoolias 80ndate aastatel, sotsialismileeri kuulus ka Hiina, Põhja-Korea, Vietnam. Kuuba ka, aga seal NSVL mõju kõige väiksem, seal olid enda kohalikud, kes võimu haarasid. Sotsialismileeri saab juurde arvata 14 riiki. Sotsialismileer ei olnud NSVL alati 100% kuuletuv. Neid riike, mis olid täiesti kuulekad, nimetati Sotsialistlikuks Sõprusühenduseks. Siit jäävad välja Jugoslaavia, Albaania, Hiina ja Põhja-Korea. Soovimatus alluda NSVL, mis tuli välja juba seoses Marshalli plaaniga. Hiina puhul, eriti just 50ndate lõpul tuli ilmsiks soovimatus alluda NSVL, nimelt Hiina arvates siiski tema oleks pidanud Aasias olema see juhtriik, aga mitte NSVL. Hiina puhul hakkas oma rolli
8. Eelduste ja tingimuste väljatoomine, mis muudaks teatud strateegia (nt kompromissi taotlemise) edukaks. 60-ndail, 70-ndail otsiti lepitust, kiideti koos- ja kaastööd. Probleemi lahendamine "iga hinna eest" on nüüd tagaplaanile nihkumas. Enam soositakse situatsioonile-adekvaatset strateegiat 26 Isikutevahelise konflikti stiilid 1. ühendav 2. kuuletuv 3. domineeriv 4. vältiv 5. kompromissi taotlev Kolmandate osapoolt kaasamine - vahendaja kasutamine (Jaapanis väga levinud, USA-s palju vähem) näiteid: ühine ülemus, kolmas piiririik... V võib sekkuda ka omal initsiatiivil: kaklevate laste vanem, - tsiviilkohtud - nõustajad (peretülid jne) - töötülide komisjon - kaebusi uurivad instantsid Jaotava kauplemise strateegia · Põhitaotlus: kaksikvõit
annaabi.ee 
