paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale). Dekonstruktsiooni tüübid: 1) kriitiline: teose loomisprotsessi uurimine 2) vasakpoolne: projekt, mille eesmärgiks oleks hävitada Kirjanduse kategooria, selleks tuleb välja tuua üldkultuurilised ja sotsiaalsed diskursused 3) ameerika: subjektiivne kirjanduskriitika; tekstid ei ole lõplikud. Teoreetikud: Derrida, Deleuze, Irigaray. 3. Millel põhineb feministlik dekonstruktsioon? Põhineb naisliikumisel, naise
või dementorite poolt tekitatud külm udu, mis mõjub inimestele halvasti ja võtab ära õnne. Asjast informeeritakse ka muidugi mugude peaministrit, kelle julgeolukut hakkab tagama Kingsley Shacklebolt. Igasse võlurimajapidamisse saadetakse käsiraamatud kodu ja isikliku kaitse põhitõdede kohta. Dementorid mässavad Azkabanis ja ilmutavad vastumeelsust ministeeriumile kuuletumises. Suur osa dementoritest on juba Azkabanist "põgenenud" ja on nüüd Voldemorti teenistuses ja mässavad Põhjamerel. Samal ajal on Lucius Malfoy ja teised surmasööjad, kelle Dumbledore kätte sai, ikka veel Azkabanis kinni, kuid arvatavasti mitte kauaks, kui just Voldemort ei taha neid seal kinni hoida selle eest, et nad ettekuulutust kätte ei saanud, sest ta on selle üle maruvihane.* Snape sõlmib Nacrissa Malfoy ja Bellatrix Lestrangega murdumatu vande aidata Dracot
Sestmil iganes süüdlane leiab orjuse viletsuse olevat tema elu väärtusest suurema, on tal võim hakata oma isanda tahtele vastu, tõmmates niimoodi endale ise kaela surma,mida ta soovib. 24. Selline täiuslik orjuse seisund pole midagi muud kui vaid sõjaseisundi edasikestmine, seda siis õiguspärase vallutaja ja vangilangenu vahel. Sest kui nende vahel kord juba on sõlmitud kokkulepe, millega nad on ühel meelel ühe poole piiratud võimus ja teise poole kuuletumises, siis lõpeb sõjaseisund ja orjus nii kauaks, kuni sõlmitud kokkulepe kehtib. Sest nagu varem öeldud, ükski inimene ei saa teise inimesega kokku leppides anda viimasele seda, mida tal endal pole --võimu oma elu üle. Mamöönan, etme täheldame juutide ja ka teiste rahvaste juures, et inimesed on endmüünud. Ent on ilmne, et nadmüüsid end üksnes teenistusse, mitte orjusesse. Sest on selge, et kuna isandal ei saanud olla võimu tappa sellist inimest, keda ta oli
kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Dekonstruktivismi eesmärk on vabaneda logotsentrismist, mis filosoofias tipnes Hegeli filosoofiaga. Üldistades võib öelda, et tegemist oli mingil määral õhtumaise filosoofia keskpunktiga, mis baseerus keele võimul. Logotsentrismile on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises, nt. Jumalale, asjadele jne. Onto-teleo-logo-fono-fallotsentrism Kuid dekonstruktivism ei ole samas mingi meetod ega teooria, siin ei ole tekstisisest dominanti. Uueks keskmeks oleks (mitte logotsentrismi mõttes) kirja vastandumine kõnele. Arhekiri kui eelkiri on eeltingimus kirjalikule ja kõnele. Kirja rolli kultuuris käsitleb ta "Grammatoloogas", mis ilmus 1972 aastal ja kus Derrida nimetab sellise nimega distsipliini, mis uurib "kirja" kui
kurja vahel, ei saa kasvada inimeseks, kui tal ei ole pieteeditunnet, kui ta ei pea midagi ega kedagi kõrgemaks kui tema ise. Austus on aga üks sügavamaid kasvatuse ja kultuuri aluseid, mille puudumisel hakkavad võidutsema vastandid: jultumus, häbematus ja vastuvõtmatus mõjutustele (Põld 1993). Autoriteet ei ole tugevama poole vägivald nõrgema suhtes. Autoriteedi võim on armastuses, usalduses ja austuses ning sellest tulenevalt kuuletumises. Autoriteedi poolt antud reeglid, käsud ja keelud on vaid selleks, et laps iseennast ei kahjustaks või ka hukutaks enne, kui on jõudnud taipamisele tulla ja elama hakata. Autoriteedi ja vabaduse printsiip kasvatuses ei peaks mitte omavahel võitlema, vaid täiendama teineteist. Autoriteedist loobumine tähendab, et inimene lülitab välja inimkonna varasema kogemuse, aegade jooksul selekteerunud väärtused ja lähtub vaid oma isiklikust kogemusest
annaabi.ee 
