1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust “Lendav linn” (1979) tsüklist “Tähetund” „Aimus“ Võib olla, et kotkas kord arenes konnast ja tiikides krooksuvad muistsed madonnad. Näe, kivisest koopast magaja kadus – silmade fosforit välgatab madu. Varjude lainetus kustub ja helgib, hämaras õitsevad metsikud nelgid. Punase õie ma kividelt murran ja tunnen, ka surres pole võimalik surra. Kogust “Tolm ja tuli” (1936) Loomeperioodid "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931
6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1...
võib õhuvalda saata. (Hennoste 1998:83) Tunnid helepalgsed pikka kaovad, pikka läände lookleb raugust õhkav rand. (Hennoste 1998:82) Nii südaööni sumpasime ringi. (Hennoste 1998:85) Ja vahel juhib ta mind üle maisest piirist, kuid asjata! - ma pagen jälle varju. (Alver 1989:191) Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuulte. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. (Alver 1989:261) Ma uuena tõusin tulest, (Hennoste 1998:88) viin kõikjale valgust ja rõõmu. (Hennoste 1998:88) Selles kirjus ilmas, taevas aita, võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989:264) Läks luhta nõiavägi ning ainult lapse pilk mus kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83) Vahupärleid ritta lükib meri, hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82)
Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. 6. Luuletajan elustus 1966 valikkoguga „Tähetund“ 7. 1971 „Eluhelbed“ 8. 1979 „Lendav linn“ 9. Viimane kogu 1986 „Korallid Emajões“ Räägi tasa minuga (Luulekogust „Lendav linn“) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata onkergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Eluhelbed (Luulekogust „Eluhelbed“) Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegini tõlge. Luulenäited ''Räägi tasa minuga'' Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust "Lendav linn" (1979) tsüklist "Tähetund" Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. Kokkuvõte Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on
Ja elavatelt. Kuid ära iial küsi kaduvikult sa enam neid, kes läksid juhuslikult kottpimedasse läbi leetetuha. Oh usu, nendele on ükstapuha, kas laevamees kord sõudis laternata nad kaotsi meelega või kogemata (,,Tähetund", 1965) Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. 13 Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. (,,Räägi tasa minuga") Ülesanne Kuidas väljenduvad täiuslikkusetaotlus ja kõrged sihid Alveri 1936. aasta kogus ilmunud luuletustes? Millistele eesti kirjanikele ja kirjandusteostele on vihjatud luuletuses ,,Tuulelapsed?" Nimeta kokku vähemalt 7-8 autorit/teost. HEITI TALVIK (9. XI 1904-18.VII 1947) Elust. Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Isa oli arst ja ema pianist. Lapsepõlve veetis Pärnus. 1926. aastal asus ta
Varasem luule on sümbolistlik ja toetub maailma kultuuri kirjanduse kujunditele ja nimedele. Lõpp on tugev ja läbimõeldud- puänt. Luule o paljude jaoks mehine, esineb ,,Sinisukk". Tõlkis kolm Petersoni saksa keelset luuletust ära. Tuulelapsed on Alveri luule võistlus põhikooli lastele. ,,Räägi tasa minuga" Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibat on kergem. Inimrõõmu hinge härmi, tunnen taban läbi tuule, ainult surnud sõnalärmi, kuuldeski mu kõrv ei kuule. 7. Eduard Vilde draamalooming (1865-1933) Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg ja kreiskoolis. 18- aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametiti pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks sai elu Lääne-Eurooa poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisjana umbes kolmandiku oma elust. Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika-ja kultuurieluga.
Põhiprobleemid: 5 Kas raha eest saab kõike? 6 Kas raha nimel tasub hüljata perekond? 7 Miks peetakse raha kõige aluseks? 8 Kas isa tahtmise vastu tasub hakata? PILET NR.6 -BETTI ALVERI LOOMING + ÜKS LUULETUS PEAST Räägi tasa minuga Räägi tasa minuga , siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen - taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. 23.november 1906 - 19.juuni 1989. Sünnib Jõgeval . Raudteelase tütar. Kodumotiive on kasutanud ka luules. Käis kohalikus koolis , lõpuks jõudis Tü-sse, ei lõpetanud seda.Abiellus Heiti Talvikuga. Jäi Eestisse.Maetud Raadi kalmistule Tartus. Arvujate liige. Tõlkis "Jevgeni Onegini" , tõlkis 3 Kr.Jaak-Petersoni luuletust. Alates 1990 antakse välja iga-aastast Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda. On realistlik , aus luuletaja, eetiline ausus.
annaabi.ee 
