süüdistusest. 1983-2004 1983 sai Derrida professoriks ühiskonnateaduste instituudis EHESS, kus tema seminarid jätkusid kuni 2003. aastani. Derridal oli harjumus kõik loengud hoolikalt kirja panna, enne kui ta teksti kuulajate ees ,,vokaliseeris".1986 kutsus J. Hillis Miller Derrida Irvine'i ülikooli, millega Derrida jäi tihedalt seotuks kuni viimase eluaastani. Californias hakkas Derrida õpetama inglise keeles, et jõuda laiema kuulajaskonnani. Inglise keele kasutamine küll häiris Derridad, sest enda arvates suutis ta inglise keeles ainult ,,kommunikeeruda", kuid need raskused vähenesid järjest. Üheksakümnendatel aastatel muutus Derrida poliitiliselt aktiivsemaks ja tegeles järjest rohkem eetiliste küsimustega. Ta avaldas tihedalt uusi teoseid, nende seas ,,Pimeda mälestused" (1990), ,,Marxi tondid" (1993), ,,Sõpruse poliitikad" (1994), ,,Teise ükskeelsus" (1996) ja ,,Surma and" (1999).
Pärast kõrge elektroonilise-jazzi mängimist, oli Hancockil kindel soov proovida rohkem vabamat ja funky'mat muusikat. Kuna eelnevad albumid ei olnud kõige edukamad, olid Hancockil nii finantsprobleemid kui ka muusikalised rahutused. Samuti segas teda tõsiasi, et inimesed ei mõistnud elektroonilist muusikat. Ta pani kokku uue bändi, mille nimeks sai The Headhunters. Nende album väljastati aastal 1973 ja see oli eepiline hitt ning see jõudis ka pop-muusika kuulajaskonnani kuigi sai palju kritiseerida jazzi fännidelt. Tema järgmised jazz-funk albumid 70-ndatel olid Man-Child (1975) ja Secrets(1976). Hilistel 70-ndatel tuuritas Hancock koos oma V.S.O.P pundiga, milles olid kõik Davise bändi liikmed, välja arvatud Davis ise. Oli tugev lootus, et Davis tahab nendega kunagi taasühineda, aga ta ei teinud seda kunagi. V.S.O.P väljastas 70-ndate lõpus mõned live-albumid nende seas VSOP (1976) ja VSOP: The Quintet (1977). Karjäär (80-ndad)
kuni 2003. aastani. Derridal oli harjumus kõik loengud hoolikalt kirja panna, enne kui ta teksti kuulajate ees ,,vokaliseeris". 1986 kutsus J. HillisMiller Derrida Irvine'i ülikooli, millega Derrida jäi tihedalt seotuks kuni viimase eluaastani; hoolimata Dragan Kujundzici skandaali ajal tekkinud vastuoludest pärandas ta kogu oma arhiivi Irvine'i ülikooli raamatukogule. Californias hakkas Derrida õpetama inglise keeles, et jõuda laiema kuulajaskonnani. Inglise keele kasutamine küll häiris Derridad, sest enda arvates suutis ta inglise keeles ainult ,,kommunikeeruda", kuid need raskused vähenesid järjest ja viimastel aastatel võis Derrida oma loengus käsitleda isegi sõnade maybe ja perhaps tähendusvarjundite erinevust. Üheksakümnendatel aastatel muutus Derrida poliitiliselt aktiivsemaks ja tegeles järjest rohkem eetiliste küsimustega. Ta avaldas tihedalt uusi teoseid, nende seas ,,Pimeda mälestused" (Mémoires
funktsiooni ja võimalust teha propagandat. Sellele osutavad selgesti raadio saatekava muutused: suund võeti rahvuslikkuse ja patriotismi kujundamisele, peeti loenguid vabadussõjast, võidupühast, kaitseväest. Patriotismi sisaldasid laste- ja noorteprogrammid. Valitsuse esindajad hakkasid raadios esinemas käima. Ka raadio tehnilise kvaliteeti parandamist võib seostada propaganda osana, sest oldi ju huvitatud sõnumi viimisest laiema kuulajaskonnani. Huvitavat? 1918-1940 trükiti Eestis umbes 440 nimetust ajalehti ja 500 ajakirja. Ebastabiilsus ilmumises: u 45 % ajalehtedest ja 25 % ajakirjadest ei jõudnud esimesest aastakäigust kaugemale. Ajakirjandusturg täitus. Konkurentsivõime suurendamiseks hakati materjali trükitehniliselt rohkem esile tõstma: suured pealkirjad, muutused paigutuses, zanriline mitmekesistumine. Ajalehti tehti võimalikult laiale lugejaskonnale.