Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus. Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju. Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda informatsiooni juba eelkõige selle pärast, et inimene üle 1,5 tunni keskendunult millegagi tegeleda ei suuda. Kokkuvõte Mõjutamine sisaldab nii selget eneseväljendust kui ka aktiivset kuulamist, mis on vajalikud soovitava mõju saavutamiseks. Mõjutamisoskusi kasutatakse läbirääkimissituatsioonides , vaidlustes, osapoole veenmisel ja tööde või ülesannete esitamisel. Kuigi meetodeid mõjutamiseks on olemas mitmeid erinevaid, on veenmine siiski üks
Logos väljendus sellest et ta tugines palju faktidele ja tsitaatidele,kui kahjuks ta neid ei põhjendanud.Phatost kasutas ta nii et ta suutis jätta veenmis mulje,ta suutis nagu sellise mulje jätta et ta räägiks väga põhjendatult ja tõestatult,kuid kahjuks see nii eil olnud. 3.Kõne stiil:Riina Raudne puhul jäi minuarvates puudu žestikuleerimine,kuna ta tundus ilma selleta väga igav.Ta oli emotsioonitu seal rääkides.Tema rääkimise tempo oli liiga ühtlane see ajab kuulajaskonnal une peale,ta oleks pidanud rohkem oma häälega mängima ,et põnevamatel kohtadel läheb hääleliselt huvitavamaks ja kurvematel kohtadel näiteks oleks vaiksemini ja rahulikumalt rääkinud.Ta oleks pidanud olema rohkem rütmikam ja rahvast oleks võinud oma kõnesse rohkem kaasa haarata.Mõnele vanemale kuulajale oleks ta ka ilmselt halva mulje jätnud kuna ta rääkimise kõla oli üpris vaikne ning oli raske kohati sõnadest arusaada. Koostaja:Silver Selling 11.MÜ
Pea meeles, et inimesed teevad otsuseid emotsioonidel, aga neil peab olema võimalus õigustada oma otsuseid loogikaga. Sellel hetkel annad sa neile faktid, millega end õigustada. Samuti annab see neile kindlustunde, et sa suudad neile lahenduse pakkuda. 3. samm Valu ja selgitus (25%) Selles sammul teed sa kahte asja: esiteks näe ette ja too välja võimalikud vastuväited, mis su kuulajaskonnal võib olla. Järgmisena too välja, et sul oli sama vastuväide ning ründa ennast selle eest. Selle osa suhtluse eesmärk on panna inimesi tundma, mis on tagajärjed sellele kui nad ei osta sinu toodet või teenust. Sa saavutad selle läbi, et mis tagajärjed sul olid seni kuni sa otsustasid tegutseda. 4. samm Lahendus (24%) Siinkohal tahad sa oma sihtrühmale pakkuda lahenduse nendele väljakutsetele, mis sa oled neile eelnevalt esitanud.
Üks efektiivse veenmise tegur on kindlasti huumor, sest mida huvitavama ja omalaadsema suhtumise ja argumenteerimisega esitaja läheneb, seda positiivsem on kuulajaskonna vastuvõtlikkus. Küllaltki suurt rolli mängib teise veenmise juures info arusaadavus. Mida lihtsamalt edastatav teave kuulajateni kantakse, seda tõhusam on tema mõju. Oluline on ka väidete põhjendamine, täpsustamine ning loogiliste näidete ja seoste loomine. Mida konkreetsemalt asjale läheneda, seda mugavam on kuulajaskonnal vastu võtta seda informatsiooni juba eelkõige selle pärast, et inimene üle 1,5 tunni keskendunult millegagi tegeleda ei suuda. Veenmine siiski üks tõhusamaid ja eetilisemaid, sest eelkõige põhineb veenmine teise inimese arvamuse kujundamisel argumenteerimise abil, kuid enesekehtestamine ja manipuleerimine on alatute võtete kasutamisega oma tahtmise kindlameelne pealesurumine. 8
annaabi.ee 
