kestust. 11. Nimeta aja omadusi ja selgita neid! Aeg on füüsikalne suurus ( saab mõõta, arvuliselt väljendada ) Aeg on pöördumatu ( Saab ainult edasi liikuda ) Aeg on pidev ( ei ole võimalik ajavhemike üle hüpata) 12. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näiteid! Aja mõõtmise aluseks on võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega või ka muutumata kiirusega protsessi . Nt Päikseloojang, Kuufaaside muutumine. 13. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Too näide! liikumine on suhteline st et üks ja sama keha võib ühe keha suhtes liikuda ja teise suhtes olla paigal. 14. Selgita liikumise erinevaid mudeleid ja too iga mudeli kohta 2 näidet! 1. Kulgemine: kõik kehad liiguvad sarnaselt, keha asend ruumis ei muutu. 2. . 2.Pöörlemine Kehad liiguvad mööda sama pöördumistelje esineva ringjoone. Kehaasend ruumis muutub. 3
inimkujulised ahvid, kelle välimus on eelnevatest rohmakam ja kellele annetasid enamasti põllu- ja metsatöödega seotud riitusi pühitsevad talupojad. Kui metsavaimudele pühendatud asie usu't kujutati meeleldi kauni ja inimnäolisena selleks, et inetu vaim soostuks kujusse elama asuma, siis talupoegade seas austatud metsa- ja põllujumalused olid looma-, sageli ahvikujulised. Neid hoiti väljaspool küla asuvas hütis, naiste silma alt eemal. Teatud kuufaaside ajal ning külviaegadel pani selleks määratud vahendaja looma pea peal või kätel asetsevasse anumasse toiduande, lootes olla jumalusele meelepärane, kaitsta küla heaolu ja avitada ohus olevaid põllukultuure. 1 Nad on rahutud ja tapavad oma nooltega! - nii hoiatati eurooplasest seiklejat, kes suundus lobisid avastama veerand sajandit tagasi. Vaatamata sellele, et tänapäeval niisugune hoiatus enam ei
Populatsioon ei olnud veel suur, inimesed tapsid loomi ja korjasid taimi niipalju, kui vajasid söömiseks. Säilitada suurt kogust toitu ei osatud. Suguharud rändasid ringi ega saanud ühte piirkonda lõpuni laastada. Inimene elas loodusega sõb- ralikus koosluses, kuid viimane õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust (aastaaegade, kuufaaside, ööpäeva vaheldumist). Ümbritsev loodus lohutas ja andis turvalisusetunde, sest kõikidele stiihilistele õnnetustele uputustele, tulekahjudele, rajudele ja tormidele järgnes taas rahu ja päikesepaiste ning elu tervikuna ei kadunud kusagile. Inimene ei dikteerinud oma seadusi loodusele, vastupidi, loodus dikteeris inimesele omi. Kuna aga looduses on kõik nähtused vastastikku seotud, sõltuvad ja suhtelised, siis inimene kohanes ning kujundas
kaetud igas suuruses rõngakujuliste kraatritega. Kuu pakub meile veel palju põnevat vaatemängu, kui oma 29,5 päeva pikkuse tsükli jooksul meie taevas ta kasvab ja kahaneb, muutub ükskord peaaegu nähtamatuks noorkuuks ja teinekord jällegi juustukeraga sarnanevaks täiskuuks. Seetõttu on erinevate rahvaste elurütmi määramises olnud Kuul palju olulisem roll kui Päikesel. Erinevate tööde ja toimetuste aega, millal külvata või puid saagida, seati ikka kuufaaside järgi. Kuidas Kuu Maa ümber tiirlema sai, on olnud aastasadu inimkonnale mõistatuseks. Selgemaks hakkas asi saama siis, kui esimesed tehiskaaslased maandusid Kuu pinnal ja osutus võimalikuks Kuu kivimeid uurida. Inimesed ise on kõndinud meie loodusliku kaaslase pinnal kuus korda, neist viimane missioon, Apollo 17, külastas Kuud enam kui 35 aastat tagasi. Ei saa siiski väita, nagu oleks kihk meie Päikesesüsteemi avastada teadlastes, astronautides või ka täiesti harilikku
paekivijahu, haljasväetised. Orgaanilis-bioloogiline maaviljelus orgaaniliste väetiste kasutamine ja mulla mikrobioloogilistele protsessidele kaasaaitamine. Mahemaaviljeluse probleemiks Eestis on see, et seda viljeletakse rohkem vaesete muldadega piirkondades. Kõige rohkem mheviljelust Saaremaal, Hiiumaal, Võrumaal. Kõige vähem Ida-Virumaal. Biodünaamilne maaviljelus põhineb saksa teadlase R. Stain?? teooriatel. Siia alla kuuluvad nt. külvikalendrid. Kõik külvikorrad kuufaaside järgi. Kasutatakse preparaate nagu nt. sarvesõnnikut või mäekristallideleotisi. 22
annaabi.ee 
