KAITSEKÕNE Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Eelkõige tänan komisjoni võimaluse eest esitada kaitsekõne. Samuti kuuluvad tänusõnad minu juhendajale pedagoog Riin Finglingile. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma kaitsekõne. Uurimustöö on kirjutatud teemal Saku Gümnaasiumi kuuendate kuni kümnendate (6.- 10.)klassideõpilaste piduliku riietumise etikett Uurimistöö teema valise selle, sest see pakkus mulle huvi ning tahtsin teada saada rohkem piduliku riietuse kohta. Töö eesmärgiks oli uurida kui paljud meie kooli õpilastest kannavad pidulikku riietus ning peavad tähtsaks, et see neil olemas oleks. Uurimistöö sisaldab 17 lehekülge, 4 peatükiga, mis annavad ülevaate minu uurimistööst.
.6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusikast. Eesmärgiks oli teada saada kuuendate klasside teadlikkust ja arvamust muusika kohta. Meie esialgne arvamus oli, et 6. klassi õpilased kuulavad enamasti sarnast muusikat. TÖÖ KÄIK 3 Alustuseks valisime teema. Järgmisena arutasime töö käiku. Siis mõtlesime uurimistöö küsimused. Need kirjutasime üles raamatukogus. Peale seda oli meil pikk paus. Edasi jätkasime tööga pärast jõule. Kõigepealt koostasime töölehe
klassini 20 aastat. Alates 1973/74 õppeaasta 4-6 klassini. Ta sai 1973/74 õppeaasta 4D klassijuhatajaks. Ta oli selle klassi klassijuhataja 5 aastat kuni nende 8 klassi lõpetamiseni.Helvile meeldis töö neljandates klassides, kus ta õpetas loodusõpetust. Mõnikord toimusid selles tunnis üsna tulised arutelud. Ta õpetas inimese anatoomiat 1977/78 õppeaasta oma klassis. 1960/61 õppeaasta õpetas ta 9. ja 10. klassides loomakasvatust. See oli tema ainus kogemus vanemates klassides. Kuuendate klassidega toimusid kevadel õppekäigud linna äärsesse metsa, kus õpilased tegid rühmatööd ja koostasid kirjaliku aruaende tööst, mida hinnati. Õppekäigud metsa on olnud mõnede õpilaste jaoks ajend loodusarmastusele.Seitsmendate klassidega toimusid õppekäigud karjalauta.On olnud klassijuhataja kaheksale klassikollektiivile. Põltsamaa koolil oli sel ajal välja töötatud ekskursioonide plaan 1. kuni 10. klassini. Ta on olnud Lille tänava kooliaia juhendaja
Kuuendates klassides võtab treeningutest osa 12-st poisist 7. 3 poissi on enne käsipalliga tegelenud. Pooleli jätmise põhjendasid nad sellega, et pole aega, elatakse spordihoonest liiga kaugel ja huvi kahanemine treeningute vastu. 14 Seitsmendas klassis võtab treeningutest osa 3 poissi 8-st. 3 poissi on enne käsipalliga tegelenud, aga loobunud aja puudusel. Võrreldes viiendate ja kuuendate klassidega on seitsmenda klassi poiste huvi käsipalli vastu väiksem. Kaheksandates klassides osaleb treeningutel 3 poissi 14-st. 5 poissi, kes on käsipalli treeningutest loobunud, põhjendasid seda sellega, et neid see spordiala enam ei huvita. 1 poiss on loobunud tervislikkel põhjustel. Üheksandates klassides võtab treeningutest osa 5 poissi 16-st. Ainult üks poiss on enne käsipalliga tegelenud ja tema valik mitte käsipalliga enam tegeleda tulenes sellest, et tal pole
Pere olukord on jäänud samaks – 31,1% ja halvenenud 2% Laste elutingimused paranesid. Lastel on rohkem kalleid asju. Lapsed saavad endale lubada rohkem meelelahutusi. - Helen Pärna, 2008 Laste suhtumine töömigratsiooni Leana Lahesoo magistritöö TÜ-s: „6. klassi laste hoiakud ühe või mõlema vanema töömigratsiooni“, 2011. Valim – 239 kuuenda klassi õpilast 9 koolist ning 136 klassist. See on ~11% kuuendate klasside õpilste arvust. Laste emotsionaalne toimetulek Sarnasus lastega, kes elavad üksikvanemaga teise vanema surma või lahutuse tõttu. Kannatab igas vanuses laps. Peamine tunne on kurbus. Lapsed on vihasemad ja üksikud, ja hirmul ning tunnevad end teistsugustena, eriti ema puudumisel. Telkivad hooldajakonfliktid ning pidevate tülide või lahutuse tõttu halvenevad peresuhted.