suuremaid tarvitamas tubakat. Sellest tulenevalt leitakse, et ka neile on see lubatud. Samas kui ka vanemad kodus suitsetavad võib see harjumus tekitada lastes huvi, mille nad üldjuhul tahavad järele proovida. Samuti hakkavad noored suitsetama, sest tahavad "olla nagu teised". Uurin linna kooli ja maal asuva kooli kuuenda klassi noorte suitsetamist. Kuidas mõjutab suur elanikkond suitsetamist? Aluseks võtan Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Ääsmäe Põhikooli kuuendad klassid. HÜPOTEES: Linnakoolis Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis suitsetavate noorte arv kuuendas klassis on suurem kui maakoolis Ääsmäe Põhikoolis. AJAKAVA 1) vastava kirjanduse otsimine ja läbitöötamine 1 november 10 detsember 2) küsimustiku/intervjuu välja töötamine ja vormistamine 10 detsember 20 detsember 3) anketeerimise läbiviimine 20 detsember10 jaanuar 4) saadud tulemuste analüüs 12 jaanuar 2 veebruar 5) lõpliku töö vormistamine
Referaat 10a Koostas:Teele Kants Juhendaja:Inge Pind Tartu 2008 Ürituse kirjeldus 1. Ürituse liik Rahvusvaheline 2. Ürituse nimetus, toimumise koht, ajaline kestus Kuuendad rahvusvahelised iluvõimlemisvõistlused Miss Valentine 2000 Tartus, TÜ Spordihoones Ujula tn. 4 11.-12. Veebruar 2000.a. 3. Ürituse juht ja teostaja Tartu linn Tartu Ülikool VK Janika Eesti Võimlemisliit 4. Ürituse valdkond, eesmärk ja kellele on suunatud Rahvusvahelised iluvõimlemise võistlused, kus osalevad parimad iluvõimlejad Eestist,
Jaanitule kuma, mis põllule paistab, ei lase kurjal halba teha. See toob head ka inimestele ja loomadele. Et jaanituli kaugele paistaks, tehti see vanasti lagedale platsile või künka otsa. Jaanipäev on üks tore päev, tehakse tulid ja särki-värki. Lastakse napsu ja ollakse lihtsalt kaua üleval, kes suudavad. Mõned grillivad lõkke ääres, teised jälle tegutsevad telgis, kolmandad vaatavad toas telekat, neljandad magavad kuskil puhmas või voodis, viiendad käivad peikaga ringi ja kuuendad chillivad niisama. Nii mõnus on mõelda jaanipäevast ja tahaks et jaanipäev oleks juba homme, väiksed napsud ligi ja naaseraasukesed kah ja ongi pidu püsti. Tavaliselt oleme oma perega teinud ikkagi enda jaanitule ja sugulasi ning tuttavaid ka meile pidutsema kutsunud. Tavaliselt on suur rahvas kokkutulnud ja palju lollusi tehtud. Sauna tehtud ja pidulaud meisterdatud, palju napsu kogutud, ning loomulikult grillitud. Kasutatud kirjandus: 1. rahvakalendri pühi
võistkond. Neljandad Sudoku maailmameistrivõistlused toimusid Žilinas, Slovakkias, 24.-27. aprillil 2009. Individuaalarvestuses tuli võitjaks Jan Mrozowski Poolast, võistkonnana aga Slovakkia. Viiendad Sudoku maailmameistrivõistlused peeti Philadelphias, USAs, 29. aprillist 2. maini 2010. Jan Mrozowski Poolast kaitses oma tiitlit individuaalarvestuses, võistkondadest võitis aga Saksamaa. Numbrimängud olid koostatud Thomas Snyder'i ja Wei-Hwa Huang'i, varasemate võitjate poolt. Kuuendad Sudoku maailmameistrivõistlused peeti Eger’is, Ungaris 2011. aastal. Individuaalarvestuses tuli taaskord võitjaks Thomas Snyder, kolmandaks jäi eestlane Tiit Vunk. Võistkondadest tuli esimeseks Saksamaa. Seitsmendad Sudoku maailmameistrivõistlused toimusid Kraljevica’s, Horvaatias 2012. Individuaalarvestuses tuli esikohale jällegi poolakas Jan Mrozowski, võistkondadest Jaapan. Tiit Vunk 2012. aasta Sudoku maailmameistrivõistluste veerandfinaalis: http://www.youtube.com/watch
söödab kolmandale ja liigub kolmanda mängija 1 selja taha. Kolmas mängija saab söödu teiselt, keskjoonel paneb palli maha ja liigub 2 kaitses. Esimene või teine mängija võtab palli ja mängivad rünnakul 2x1. - Individuaalne harjutus - Üks pall Mängija alustab otsajoonelt zig-zag’i liikuda koonuste järgi. Keskjoonelt mängija spurdib otsajoonele ette. 1 - Viseteharjutus - Kolm palli Esimesed, neljandad ja kuuendad on viskajad. Teine, kolmas ja viies võtavad lauapalle. 1 1 Viskajad seisavad koonuste paar meetri eemal, spurdivad 2 koonuste ette, saavad 3 söödu ja viskavad kahelt 5 jalalt hüppelt korvi, 4 4 võtavad enda lauapalli ja söödavad kolonni, võtavad järgmise 6 6 lauapalli ja siis uuesti vahetavad kohti. - Kolonniharjutus - Üks pall 3 3
2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp (Saaremaa Muuseum, 2016). Samuti uurin muuseumi kodulehte ja ajaleheartikleid, et leida fakte ja andmeid tänapäeva kohta. Helistan muuseumisse ja küsitlen muuseumipedagoogi Jürje Koerti, kes lahkelt nõustab mind ekspositsioonide, näituste, töötubade ja erinevate ürituste kohta. Uurimuslikuks osa põhineb küsitlusel, vastajateks on kuuendad, seitsmendad ja kahekasanda klassi õpilased. Uurisin kui palju tänapäeva noored linnusest teavad. Lisasin ka pilte, et õpilased saaksid selge ettekujutuse linnusest. Küsisin millised ruumid kuuluvad linnuse kompleksi ja milliseid võimalusi pakub linnus tänapäeval. Soovisin teada kas õpilased teavad millised riigipead on linnust külastanud. 5 1. LINNUSE AJALOOST
annaabi.ee 
