Tõenäosusülesanded II 1. Kuup tükeldatakse 27 ühesuuruseks kuubiks ( tee endale joonis) ja tükid segatakse. Leia tõenäosus, et saadud kuupide hulgast juhuslikult valitud kuubil on a) üks tahk värvitud; b) kaks tahku värvitud; c) kolm tahku värvitud; d) kuubi tahud on värvimata. 2. 11. klassi poiste seast, keda on 14, valitakse lipukandjad kolmele lipule: koolilipp, linnalipp ja riigilipp. Mitu erinevat võimalust on lippude kandmiseks? 3. Veeretatakse kahte täringut. Leia tõenäosus, et a) täringutel tuleb sama arv silmi; b) silmade summa on 7 või 8. 4
Tõenäosusülesanded II 1. Kuup tükeldatakse 27 ühesuuruseks kuubiks ( tee endale joonis) ja tükid segatakse. Leia tõenäosus, et saadud kuupide hulgast juhuslikult valitud kuubil on a) üks tahk värvitud; b) kaks tahku värvitud; c) kolm tahku värvitud; d) kuubi tahud on värvimata. 2. 11. klassi poiste seast, keda on 14, valitakse lipukandjad kolmele lipule: koolilipp, linnalipp ja riigilipp. Mitu erinevat võimalust on lippude kandmiseks? 3. Veeretatakse kahte täringut. Leia tõenäosus, et a) täringutel tuleb sama arv silmi; b) silmade summa on 7 või 8. 4
Valemid: Ruumilised kujundid Kuup Kuubi serv on a. Näide Kuubi serva pikkus Kuubi ruumala V = a3 Kuubi täispindala on a = 2 cm. Et kuubi üks tahk on ruut ja kuubil on Näide St = 6 · a2 6 tahku, siis täispindala Olgu kuubi serva pikkus 2 cm, St = 6 · 22 =6 · 2 · 2 = siis kuubi ruumala on: =24 cm2 V = 23 = 2 · 2 · 2 = 8 cm3 Risttahukas Risttahuka servad on a, b, c. Risttahuka ruumala on Risttahuka täispindala on
Nii on siin lihtne järgida printsiipi tuntult tundmatule. Kõigepealt vaadeldakse kuupi ja ruutu. Sellesse tundi palub õpetaja lastel kaasa võtta mänguklotse. On needki ju kuubikujulised. Kuubi ja ruudu suured pildid leiab õpetaja tabelite kogumikust „Tähtsad tehted”. 1. Tutvutakse kuubiga. Vaadeldakse kuubi tahke. Kuupi lauale asetades tõdetakse, et kuupi on hea lauale panna, kuna kuubi tahud on tasased ja siledad. Seejärel loendatakse kuubi tahke. Kuubil on kuus tahku. Õpetaja laseb õpilastel leida ja nimetada erinevaid kuubikujulisi esemeid. Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi servi ja tippe. Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit- mest väiksemast kuubist on need ehitatud. 2. Tutvutakse ruuduga. Kõik kuubi tahud on ruudud. Loendatakse, mitu külge on ruudul. Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6
Sel juhul saame valemi T = 2 I / mg r asemele valemi T = 2 I / F r , kus I on jala inertsimoment , r jala raskuskeskme kaugus jala kinnituskohast ja F on jalalihase jõud. Kuidas siduda jala pikkus lihase jõuga? Selleks kasutame meetodit, mida nimetatakse inglise keeles "scaling", eesti keeles ehk "hindamine". See on meetod , mis lubab objekte kirjeldada ühe parameetri, nn karakteristliku pikkuse abil. Näiteks ringil on selleks raadius, kuubil külje pikkus jne. Elusolendite korral kehtib sama meetod. Siis valitakse samuti mingi suurus keha 11 kirjeldamiseks, tavaliselt on selleks keha pikkus. Normaalselt (proportsionaalselt) arenenud inimese korral on ju selge, et ruumala on tal seda suurem, mida pikem ta on , ka reis on tal jämedam või kael pikem kui lühemal inimesel. Lihase jõud on määratud ristlõike pindalaga
), kuid põhiliselt eraldatakse maakidest, kus In esineb minoorse lisandina, leidub nendes tavaliselt suurusjärgus 10-2 - 10-4% (Zn, Sn, Pb, vähem Cu ja Fe “geol. kaaslane”) 3.5.1.2. Füüsikal. ja keemil. Omadused Lihtainena on In hõbevalge, väga “särav” raske metall, erakordselt pehme ja plastne Õhus püsiv ; üle 800ºC põleb sinakas-violetse leegiga: 4In + 3O2 → 2In2O3 – helekollane või rohekaskollane, kuubil. krist.-võrega vees lahustumatu Hapetega (nii mineraal- kui orgaanil hapetega) reageerib aeglaselt (kõige kergemini HNO3-ga) → soolad (InIII) nitraat ja sulfaat on vees väga hästi lahustuvad kristallained Veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt Halogeenidega: Cl2 ja Br2-ga taval. to-l I2-ga kuumutamisel S, Se, Te: sulatamisel koos lihtainetega hapnikuga otseselt → In2O3
käsuga RMAT. Tulemusena ava- takse dialoogaken (vt. joonis 32). Loendiboksis Materials: tuuakse hetkel kättesaadavate materjalide loetelu (algselt on kasutusel for- maalne materjal *GLOBAL*). Kä- suga MATLIB saab materjalide kataloogist uusi materjale juurde tuua käivitada saab teda otse käsunupult Materials Library..., mis avab vastava dialoogakna (vt. joonis 33). Käsunupu Preview abil saab eelnenalt valitud materjali esi- tust näha kas keral (Sphere) või kuubil (Cube). Käsunupp Select Joonis 32. < võimaldab teada saada, millise materjali omadused on konkreetsele objektile omistatud, kus objekt tuleb hiirega välja valida. Tulemus teatatakse dialoogakna allservas, näidates ka omistamise viisi (vt. allpool). Dialoogakna parema serva keskel asuvast loendiboksist saab valida ühe neljast materjalitüübist: · Standard üldmaterjal (vaikimisi); · Granite graniit;
annaabi.ee 
