Tõenäosusülesanded II 1. Kuup tükeldatakse 27 ühesuuruseks kuubiks ( tee endale joonis) ja tükid segatakse. Leia tõenäosus, et saadud kuupide hulgast juhuslikult valitud kuubil on a) üks tahk värvitud; b) kaks tahku värvitud; c) kolm tahku värvitud; d) kuubi tahud on värvimata. 2. 11. klassi poiste seast, keda on 14, valitakse lipukandjad kolmele lipule: koolilipp, linnalipp ja riigilipp. Mitu erinevat võimalust on lippude kandmiseks? 3. Veeretatakse kahte täringut. Leia tõenäosus, et
Tõenäosusülesanded II 1. Kuup tükeldatakse 27 ühesuuruseks kuubiks ( tee endale joonis) ja tükid segatakse. Leia tõenäosus, et saadud kuupide hulgast juhuslikult valitud kuubil on a) üks tahk värvitud; b) kaks tahku värvitud; c) kolm tahku värvitud; d) kuubi tahud on värvimata. 2. 11. klassi poiste seast, keda on 14, valitakse lipukandjad kolmele lipule: koolilipp, linnalipp ja riigilipp. Mitu erinevat võimalust on lippude kandmiseks? 3. Veeretatakse kahte täringut. Leia tõenäosus, et
kirjeldamiseks materjalis, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune. Kujumuutumisnähtus on seotud materjalis toimuvate nihetega. Hüpotees: piirseisund tekib siis, kui kujumuutusega seotud deformatsioonienergia saavutab teatud piirväärtuse. IV teooria võrdpinge Võtame näiteks risttahuka. Selleks, et risttahuka kuju ei muutuks, peavad tema küljed võrdselt deformeeruma. Siis kui kuubi kuju jääb kuubiks, kuigi tema ruumala muutub. Kui on antud peapinged Ϭ1, Ϭ2 ja Ϭ3, siis ruumala muutust põhjustab keskmine peapinge: mida nimetatakse hüdrostaatiliseks pingeks. Peapinged hüdrostaatilise pinge ja hälbe summana: saadud avaldistest selgub, et mistahes pingus võib olla alati esitatud kahe pinguse summana: hüdrostaatiline pinge põhjustab ainult mahumuutust (kuju jääb samaks), hälve
Neoklassitsismi stiili nimi kuhu alla see käib. "Kolm põhivärvust on kollane, sinine ja punane. Need on ainsad tõeliselt eksisteerivad värvused..kollane on päikesekiire liikumine (vertikaal)..sinine on kollase vastandvärvus (horisontaalne taevalaotus)..punane on kollase ja sinise kohtumine" Doesburgi areng peale Lissitzkyga kohtumist. "Uus arhitektuur on kuubi-vastane, see tähendab, see ei püüa erinevate funktsioonidega ruumirakukesi kivistada üheks suletud kuubiks....Seeläbi saavad kõrgus, laius, sügavus ja aeg avatud ruumis täiesti uue plastilise väljenduse. Nii omandab arhitektuur vähem või rohkem hõljuva iseloomu, mis töötab looduse gravitatsioonijõule nii-öelda vastu." De Stijli tegevuse kolmas ja viimane faas algas Mondriani ja van Doesburgi dramaatilise vastasseisuga, mille põhjuseks oli viimase 1924.a valminud "kontrakompositsioonidesse" sisse toodud diagonaal. Nüüdseks oli algne ühtsustunne
J¨arelikult punktide x1 , x2 , x3 , . . . konstrueerimise protsess katkeb teatud sammul ja kehtib v˜or- dus (7.13) mingi n ∈ N korral. Sisalduvusest (7.12) ja v˜ordu- sest (7.13) j¨areldub X = ∪ni=1 Gxi . Seega on eraldatud kattest A l˜oplik osakate {Gx1 , . . . , Gxn } ja ruum X on kompaktne. Implikatsioon 30 =⇒ 10 on n¨aidatud. 7.4 Heine-Boreli teoreem J¨argnevalt p¨ uu¨takse anda ruumi Rn kompaktsete hulkade kir- jeldus. Definitsioon 7.7 Kuubiks K ruumis Rn nimetatakse l˜oikude otsekorrutist K = [a1 ; b1 ] × [a2 ; b2 ] × . . . × [an ; bn ], kus b1 − a1 = b2 − a2 = . . . = bn − an = r > 0. L˜oike [a1 ; b1 ], . . . , [an ; bn ] nimetatakse kuubi K servadeks ja arvu r serva pikkuseks. Kuubi K keskpunktiks nimetatak- se punkti a1 + b 1 a2 + b 2 an + b n ( ; ; ... ; ). 2 2 2
kaalukoefitsientide algväärtuste valikust jne. Kõik need parameetrid tavaliselt* valitakse igal konkreetsel juhul empiiriliste teadmiste alusel. Ühe soovituse otsesuunatud kahekihilise närvivõrgu peidetud kihi neuronite valiku kohta annab Kolmogorovi teoreem. 2.2 Kolmogorovi teoreem Kolmogorovi teoreemi formuleerimiseks defineerime kuubi mõiste. Definitsioon 8 n-mõõtmeliseks kuubiks n ruumis n nimetatakse lõikude otsekorrutist n = [a1 ; b1 ] × [a2 ; b2 ] × K × [a n ; bn ] , (2.7) kus b1 - a1 = b2 - a2 = K = bn - an = r > 0 . Lõike [a1 ; b1 ],K,[an ; bn ] nimetatakse kuubi n servadeks ja arvu r serva pikkuseks. Kui närvivõrgul on n sisendit, siis sisendvektor kuulub kuubi n . Teoreem 3 (Kolmogorovi) Iga kuubis n pidev funktsioon avaldub järgmisel kujul:
kaalukoefitsientide algväärtuste valikust jne. Kõik need parameetrid tavaliselt* valitakse igal konkreetsel juhul empiiriliste teadmiste alusel. Ühe soovituse otsesuunatud kahekihilise närvivõrgu peidetud kihi neuronite valiku kohta annab Kolmogorovi teoreem. 2.2 Kolmogorovi teoreem Kolmogorovi teoreemi formuleerimiseks defineerime kuubi mõiste. Definitsioon 8 n-mõõtmeliseks kuubiks n ruumis n nimetatakse lõikude otsekorrutist n = [a1 ; b1 ] × [a2 ; b2 ] × K × [a n ; bn ] , (2.7) kus b1 - a1 = b2 - a2 = K = bn - an = r > 0 . Lõike [a1 ; b1 ],K,[an ; bn ] nimetatakse kuubi n servadeks ja arvu r serva pikkuseks. Kui närvivõrgul on n sisendit, siis sisendvektor kuulub kuubi n . Teoreem 3 (Kolmogorovi) Iga kuubis n pidev funktsioon avaldub järgmisel kujul:
annaabi.ee 
