eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda. Seepärast ei ole ka romaan mingi ausammas sõjakangelastegudele. Tolstoi kirjeldab lahinguid sõjastrateegi asjatundlikkusega, aga samas ka iga selles osaleja vaatepunktist. Nii satub näiteks Pierre Bezuhhov, keda tänapäeval võiks võrrelda sensatsioonihimulise turistiga, Borodino veresauna tunnistajaks. Ta näeb kaost, julmust ja meeleheidet. Vene väepealikku kindral Kutuzovit kujutatakse traagilise kujuna, kes teab, et võit ja kaotus sõltuvad alati juhusest. Tolstoi veendumuse kohaselt lähevad tähtsate väepealikena ajalukku need, kellel on sõjaväljal lihtsalt vedanud. "Sõda ja rahu" tegi autorist vaimse institutsiooni, kelle ees võtsid mütsi maha mitte ainult kolleegid. Tolstoid austati rahva hulgas nagu pühakut. Teda nimetati Venemaa Homeroseks ja ta pidas oma teost "Iliasega" võrdväärseks. Kui Lev Nikolajevits Tolstoi 1910
oktroobil, kui selleks ajaks abi ei tule. Mack nõustus juba varem, 20.okt alistuma. 10tuh Austria garnisonist põgenud, kuid suurem osa Austria väest marssis välja 21.okt ja apni oma relvad maha, kogu Grande Armee moodustas hiiglasliku poolrigi kapitulatsiooni jälgimiseks. Austerlitzi lahing- peeti 2.dets 1805 Austerlitzi linna juures Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Liitlastele tuli kahjuks kehv omavaheline läbi saamine(lisaks ei kuulatud võimekat juhti Kutuzovit, vaid keisrid tegutsesid oma tahtmise järgi). Liitlastele jäi mulje nagu keskenduks Napoleon vasakule tiivale. See meelitas liitlasi tema vägede eest läbi marssima, paljastades tegelikult oma tiiva ja kahe väe vahelise ühenduse.Võib olla üsna kindel, et kui väed oleksid olnud ainult Kutuzovi juhtida, siis poleks liitlased lõksu langenud. Kuid nüüd koostasid Vene ja Saksa-Rooma keisrid Kutuzovi soovitusi eirates rünnakuplaani, ihates kergena näivat võitu. 2. detsembri
Teoses on kasutatud väga erinevaid vorme kord on see kiri, kord jutuajamine, kord pealtkuulatud vestlus. Pühendus on romaani kokkuvõte. A. M. K Aleksei Kutuzov, kes oli R-i eakaaslane. Ka tema oli saadetud Leipzigi. Need üliõpilased, kes sinna saadeti, pidid kirjutama uue seadusandluse Vm jaoks. Kutuzov oli aga väga vähe huvitatud karjäärist. Temast sai vabamüürlane ja Novikovi suur pooldaja ning kaaslane. R-i ja Kutuzovi vaated olid hoolimata sõprusest väga erinevad. Kutuzovit nimetas R hoopis tunnetekaaslaseks (mitte mõttekaaslaseks, nagu eestikeelses tõlkes kirjas on). C. A. Helvetius oli samuti entsüklopedistide hulgas. Tema teosed olid R-le väga olulised (,,Vaimust", ,,Inimesest" ja ,,Õnnest"). Helvetiuse väitis, et inimene on sündinud selleks, et olla õnnelik. Õnneks on vaja kannatuste kaotamist, inimesel on kaasasündinud õigused toidule ja elujätkamisele, inimene peab lähtuma oma huvidest. Egoism ei ole mitte halb, vaid hoopis
sõda, ei kõlvanud ta, sest ta polnud venelane. Juhiks sai Kutuzov, tark väejuht. Ta ei anna prantslastele palju lahinguid, vaid taganeb Moskvani. Annab Moskva ära, inimesed evakueeriti. Venemaa võitis. Kutuzov: · Rahvalikkus · tarkus ja ajaloosündmuste ettenägelikkus · äärmiselt patriootlik (B. de Tolly) · imetleb vene sõdurit (Borodino lahingu järel ütleb, et venelased on imelik rahvas) Tolstoi kõrvutab Kutuzovit teiste väejuhtidega, toob esile nende võimuiha, kuulsusejanu, väikluse Kui sõda jõuab Vene piiridest väljapoole, pole see enam Kutuzovile oluline. Raugastub, sureb. Tema on oma ülesande täitnud. Kut-t on kujutatud talupoegliku väejuhina. Perekonnateadvusega inimesed- Tolstoi elu traagika- püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Rõhutab perekonna väga olulist rolli ühiskonnas. Inimese suhtumine perekonda määrab tema olemuse.
eitas kuni elu lõpuni igasugust vägivalda. Seepärast ei ole ka romaan mingi ausammas sõjakangelastegudele. Tolstoi kirjeldab lahinguid sõjastrateegi asjatundlikkusega, aga samas ka iga selles osaleja vaatepunktist. Nii satub näiteks Pierre Bezuhhov, keda tänapäeval võiks võrrelda sensatsioonihimulise turistiga, Borodino veresauna tunnistajaks. Ta näeb kaost, julmust ja meeleheidet. Vene väepealikku kindral Kutuzovit kujutatakse traagilise kujuna, kes teab, et võit ja kaotus sõltuvad alati juhusest. Tolstoi veendumuse kohaselt lähevad tähtsate väepealikena ajalukku need, kellel on sõjaväljal lihtsalt vedanud. "Sõda ja rahu" tegi autorist vaimse institutsiooni, kelle ees võtsid mütsi maha mitte ainult kolleegid. Tolstoid austati rahva hulgas nagu pühakut. Teda nimetati Venemaa Homeroseks ja ta pidas oma teost "Iliasega" võrdväärseks. Kui Lev Nikolajevits Tolstoi 1910
annaabi.ee 
