AL ·KÄISIN TEATRIS, MUUSEUMIS,NÄITUSEL ·KÄISIN UJULAS LIHTMINE VIK ·KÄISIN VANAEMA JA VANAISA JUURES ·MÄNGISIN KASSIGA ·AITASIN VANEMAID ·MÄNGISIN ·JALUTASIN JA MÄNGISIN KOERAGA LEMMIKLOOMAGA ·MÄNGISIN ·SUHTLESIN SÕPRADEGA KASSIPOJAGA ·MÄNGISIN KLAVERIT... ·MÄNGISIN FLÖÖTI....KITARRI KUTSIKAGA ·MÄNGISIN ARVUTIMÄNGE ·MÄNGISIN HAMSTRIGA ·LUGESIN RAAMATUT ·KÄISIN ÕPETAJA JUURES ÕPPIMAS ·PALJU MAGADA ·TEHA SPORTI SAA ON ·KÄIA KÜLAS B TORE ·SUHELDA SÕPRADEGA KOOLIVAHEAJ ·REISIDA AL
täpsem olla. Armukadedus võib esineda loomariigis mitmel vormil. Kas vanemloomade vahel või poja ja vanemlooma vahel. Loomade puhul on armukadedus instinktiivne, näiteks kui isaslõvi territooriumile tuleb teine isane siis ta peletab tema oma valitsuse all olevalt territooriumilt, ja oma emaste seast minema. Teisel juhul toimub armukadedus emase või isase vanemlooma ja poegade vahel. Näiteks, ema mängib ühe kutsikaga ja teine kutsikas ajab siis selle kutsika minema kellega ema mängib. Seda sama sorti armukadedust võib näha ka mitmelapselistes peredes, kui vanem laps jääb pärast noorema õe või venna saamist väiksema tähelepanu alla. Seda võib näha ka koerte peal kui enda isikliku koera nähes kellegi teise koeraga mängid. Kas armukadedus on halb või hea? Sellele küsimusele ühest vastust vist ei ole. Kyll aga saab seda kysimust vaadelda mitme nurga alt
nägin ma ka ühtlasi päris mitmeid tuttavaid ning sain isegi uusi tutvusi juurde. Vabaduse väljakul oli mul isiklikult väga lõpus, sest peale seda kui see ümber ehitati on seal koguaeg olnud rulatajad ja bmx ratastega sõitjad, keda oli seal absoluutselt erinevates riietustes, vanustes ning erinevate käitumis vormide ja emotsioonidega. See tund läks enamasti nende vaatamisele ja imetlemisele. Mainimata ei saa ka jätta seda, kui üks noor paar jalutas väikse koera kutsikaga üle Vabaduse väljaku, see oli väga äge vaatepilt, sest see koer oli väga rõõmus ja mänguhimuline. Vabaduse väljakul oli ühtlasi ka hulganisti turiste, meelde jäävamad olid kindlasti seltskond hiinlasi, kes imetlesid suurte silmadega Vabadussõja võidusammast ning suundusid peale seda Ahhaa keskusesse.
Umbes 412 nädalaselt hakkab kutsikas uute helide vastu huvi tundma. Sellel ajal tuleks talle õpetada selgeks käitumise põhireeglid. Kutsikale meeldib ka kõike mänguhoos haarata oma teravate hammastega, (kaasa arvatud sind!) sellepärast tuleks talle selgeks teha see, mida ta võib pureda ja mida mitte. Mängudel on kutsika elus tähtis roll, sest just mängides hakkavad lihased kasvama ja luud muutuvad tihedamaks. Kui sa mängid kutsikaga, siis on oluline see, et sa ei laseks tal minna väga agresiivseks. Muidu tal jääb mulje, et ta võib olla kõigiga selline. Kindlasti pead sina otsustama seda millal mäng hakkab ja lõpeb, nii sa näitad kutsile kes on juht. Aias jooksmine on ka üks hea asi mis arendab kutsikat, kuid peab olema kindel, et ta kuskilt aiavahelt minema ei lipsaks. Kui tahad koeraga reisima minna võiks ta olla vähemalt 9 kuud vana ning koduga harjunud. Kui
Varsti peale selle kadunud ühe päevaga kõik mõisa võtmed ära. Aidamees olnud kõige suuremas hädas. Härra lubanud talle niisuguse sauna anda mis luusse ja üdisse mõjub, kui ta mitte võtmeid varsti tagasi ei too. Raske südamega nuuskinud vaene mees ümber, aga kõik asjata. Seal juhatatud teda unes, et ta ka Tori põrgusse läheks. Et mehel muu nõu pole aidand, teinud ta ka seda. Esialgu pole ta seal midagi näinud. Edasi sammudes tulnud viimaks üks suur emane koer kahe kutsikaga vastu. Need vahtinud nii põlevate silmadega mehe peale, et ta tunnud, nagu oleks külma vett kaela visatud. Varsti peale selle jõudnud võtmeotsija ühe maja ette ja astunud ilma pikema mõtlemata sisse. Seal leidnud ta ühe mehe ja hakanud sellele oma häda kurtma. Mehe meel läinud vist seda kuuldes haledaks. Ta toonud võtmed, andnud need otsija kätte ja ütelnud, et nad sellepärast ära varastanud, et mõisa mehed nüljetud hobuse tema ukse ette on visanud. Lisanud ka veel juurde:
Üllatuseks polnud see Aare emale lihtsaks rõõmuks, sest tol ajal polnud tegelikult tulevasel Tootsil Lutsust ega ,,Kevadest" aimugi. Raamatut polnud ta veel lugenudki, nii et suureks osa selgeks õppimise abistajaks ei olnud keegi muu kui ema. Nii mäletab Aare ema, kuidas filmist kõigile tuttav stseen ahjuroobiga oli kodus ahju ees endi ahjuroobiga harjutatud ning kutsikas Pitsugi kasvas ja jooksis ringi Laanemetsa lapsepõlvekodus, sest kutsikaga pidi ju võteteks sõbrunema. Tootsi lokkis juuksed aga olid saavutatud juuksetangidega, sest Aare Laanemetsal olid endal pulksirged juuksed. (Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 2.4 Kuulsus teda ei muutnud Aare Laanemetsa kooliajal (1969. aastal) tuli välja film ,,Kevade" ja ta sai tuntuks, kuid nagu Raul Rebane ütleb: ,,See teda ei rikkunud. Jutukas ja heasüdamlik poiss oli ta enne ja oli ka hiljem". Järgnes roll filmis ,,Aarete
jändrik.Ta on rehepeksugarnituuri masinist. Ta on küll karsklane aga piipu tõmbab siiski. Ta arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema. Tal on tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all. Ta pole enam noor. Ta sisetunne on hell-isegi ilusa ilma pärast tunneb ta muret. Jaanus-masinist Lusiksepa noorem poeg. Ta on sihvakas, laia lauba ja sügavsiniste silmadega noormees, kes erineb oma isast nagu päev ööst. Ta sarnaneb mõne varsa, pullivasika või kutsikaga, kes on noorest peas ilus ja armas, kuid täis kasvades kaotab kogu oma võlu, nõtkuse ja jõu, muutudes puitunud, ilmetuks tarbeolevusks. Ta soovib kõigest hingest head Eestile, mis on sama õnnetu ja väheste lootustega nagu ta ise. Ta armastab kodumaad nagu kiviaja inimene oma koobast.Kodumaa on tema jaoks lähedane, kallis inimne, kelle rõõmudele ja õnnetustele ta kaasa elab. Koolis kutsuti teda Koljatiks, sest ta oli suure kondiga ja tugev. Mobiliseeriti. Vilma- 18
annaabi.ee 
