Eesti põhikooli lõpetaja valikud Põhikooli lõpetamisega saab noorel läbi elus üks väga oluline etapp. Mõnesmõttes toob see kergenduse, kuid samas tekitab peas küsimuse mida teha edasi? Valikuid, kuidas oma edasist elu korraldada, on mitmeid. Kõiki otsuseid mõjutavad väga erinevad tegurid eakaaslaste valikud, lapse huvid, pere majanduslik olukord, vanemate soovid, elukoht. Ühe enam on populaarsust kogumas kutsekoolidesse minek pärast põhikooli. Enamasti lähevadki sinna just need, kes tahavad saada korraga nii kesk- kui ka kutsealast haridust. Nii mõnedki kardavad, et nad ei saa gümnaasiumis hakkama, kuna juba põhikoolis oli raskusi. Muidugi see on täiesti õige, sest üle oma varju pole mõtet hüpata. Osad valivad kutsekooli, kuna nende vanemad soovivad seda või ei luba kaugele asuvasse gümnaasiumi minna.
Alates sellest aastast on kõikidel võimalik õppida tasuta, mis on suureks boonuseks nendele, kes tõesti tahavad vaeva näha ja pingutada. Arvatavasti on lähitulevikus oodata seda, et ülikoolidesse pääsemine muutub raskemaks, sest tahtjaid on liiga palju. Kuid kõrgharidus on tänapäeva arenevas ühiskonnas väga oluline, sest siis on elus läbilöömise võimalused suuremad ja on võimalik teha lihtsamaid töid ning saada ka suuremat sissetulekut. Paljud suunduvad peale põhikooli kutsekoolidesse, kus on võimalik selgeks õppida kindel eriala. Meditsiini valdkonnas on hetkel palju probleeme ning need süvenevad. Tulevikus on puudu palju arste ja spetsialiste, sest aastast aastasse on suurenenud nende väljaränne teistesse riikidesse, kus hinnatakse nende tööd kõrgemate sissetulekutega. Iseenesest on see koht, kus riik peaks tõsiselt mõtlema, sest arstide töö on väga vastutusrikas ja
Rakvere 2010 EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 Traditsiooniline kool Ülekaalus on avalik haridus. Hariduskohustus on 12 aastat. Haridusalased otsused tehakse põhiliselt riiklikul tasandil ja tsentraliseeritult, omavalitsustel ja kodanikeühendustel on pidev toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on faktiteadmistele, mälule ja reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad. Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte
Kõik Pärnu linnas elavad riskigrupi lapsed ja noored on kuni kohustusliku kooliea lõppemiseni ÕNKi koolisotsiaalnõustajate vaateväljas. Eriti suurt tähelepanu vajavad seejuures õpiraskustega laste klassides ja lihtsustatud õppel olevad õpilased. Pakkumaks neile tõhusamaid karjääriteenuseid, on palju abi sotsiaalnõustajatest, kes nö reklaamivad oma teenindatavas koolis Noorte Infopunkti spetsialistide poolt pakutavaid loenguid, üritusi ning nõustamisvõimalusi. Õppekäigud kutsekoolidesse ja ettevõtetesse, mida pakutakse eeskätt erivajadustega õpilastele, on kujunenud meeldivaks traditsiooniks. Tihe koostöövõrgustik annab võimaluse pakkuda integreeritult karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Õpimotivatsiooni kaotanud noor leiab endas uut jõudu, kui talle anda võimalus sundimatus õhkkonnas mõtiskleda tulevikuplaanide üle. Karjäärinõustaja, kes ei ole konkreetse kooli spetsialist, tekitab õppijas
annaabi.ee 
