4. on «Arhiiviregistri» volitatud töötleja; 5. vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ning esitab nende alusel koostatud Rahvusarhiivi aastaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikantseleile; 6. tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega; 7. korraldab arhiivindusalast täiendõpet; 8. annab arvamuse arhiivindusalaste koolituskavade kohta; 9. korraldab arhivaaride kutseeksameid ja väljastab kutsetunnistusi; 10. korraldab arhivaalide ja neid käsitlevate trükiste avaldamist. 11. Lisaks «Arhiiviseaduses» sätestatud ülesannetele täidab Rahvusarhiiv teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid. Oma ülesannete täitmiseks Rahvusarhiiv: 1. valdab, kasutab ja käsutab tema valdusesse antud riigivara vastavalt «Riigivaraseadusele» ja selle alusel antud õigusaktidele; 2. sõlmib lepinguid; 3
oskused, 5 aastat töökogemust juhiabina ning kutsealane täiendkoolitus. Juhiabi III ja IV kutsekvalifikatsiooni taotlemise puhul on soovitatav haridustase kõrgharidus. Kutsetunnistuse omandamise eelduseks on kutseeksami edukas sooritamine. Kutseeksami käigus tuleb tõestada oma kompetentsust ning vastavust taotletavale kutsestandardi tasemele. Eestis on sekretäritöö valdkonna kutset omistavaks organiks Eesti Juhiabi Ühing, kellel on õigus korraldada kutseeksameid ja anda koos Kutsekojaga välja kutsetunnistusi. Kutsetunnistuse omamine on tähtsaks tõendiks omandatud teadmiste ja kogemuste kohta töötajale ning garantiiks ka tema tööandjale. Sekretäritööks vajalike üldteadmiste hulka kuuluvad: · Majanduse ja ettevõtluse alused · Poliitikas ja kultuuris orienteerumine · Arvuti kasutamine · Hea keeleoskus · Töökeskkond (tööohutus, -tervishoid ja hügieen; jäätmekäitlus; esmaabi)
Lisa 12 – Arhivaalide loetelu vorm Lisa 13 – Hävitamisakti vorm Asjaajamiskorra näidissisukord 71 Lisa B Dokumentide loetelu näidis Funktsioon 8 KUTSEEKSAMITE KORRALDAMINE Volitused: Majandusseaduse (RT I 2001, 38/39, 431) §12 lg 9; Kutseeksamite sooritamise kord (VV 15.02.2003 määrus nr 423). Funktsiooni täitmisel: (1) planeeritakse ja valmistatakse ette kutseeksameid; (2) vaadatakse läbi avaldused ja lubatakse eksamile; (3) sooritatakse ja võetakse vastu eksam; (4) hinnatakse teadmisi; (5) antakse välja kutsetunnistused. Tähis Sarja pealkiri Tegevus Säilitus Teabe Juurdepääsukoht Juurdepääsupiirang Avalikustamine Eraldamistähtaeg Avaliku Märkused
Õppeaastal 2009/2010 õpib Luua Metsanduskoolis üle neljasaja õpilase. Lisaks traditsioonilistele metsandusõppekavadele on välja töötatud uued õppekavad nagu maastikuehitus ja haljastus ning loodusturismikorraldus spetsialiseerumisega retkejuhtimisele. Kool pakub samades valdkondades ka täiskasvanute tööalast täienduskoolitust, igal aastal osaleb erinevatel kursustel ligikaudu 800 inimest. Kool teeb koostööd erialaliitudega kutseeksamikeskusena, korraldades järgmiseid kutseeksameid; raietööline, metsur, forwarderioperaator, harvesterioperaator ning maastikuehitaja. Luua Metsanduskooli õpilased on aastaid esinenud edukalt kodustel ja rahvusvahelistel metsanduslikel kutse- ja raievõistlustel. Ette on näidata võite nii maailma kui Euroopa meistrivõistlustelt. Metsamajandust saab põhihariduse baasil õppida ka Pärnumaa kutsehariduskeskuses, kus õppekava on välja töötatud metsandusettevõtja kutsestandardi alusel
annaabi.ee 
