hoidmine; fasism ei usu igavese rahu võimalust ega sellest tulevat kasu; ühiskonnaelu kõigi külgede range reglementeerimine; üldkohustuslik f ideoloogia; demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine) fasistlik diktatuur (riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine; poliitiliste sümbolite nagu lippude, marsikolonnide ja mundrite ohter tarvitamine; korporatiivne ühiskonnamudel ehk otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude või teiste organisatsioonide baasil) Mussolini (oli endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistliku liikumise juht; lubas taastada riigis korra, muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium; 1922. a. Peaminister; 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, M-le anti seadustega piiramatu võim, poliit. opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid; intensiivne riiklik propaganda veenis itaallasi oma riigi vägevuses) 4
fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Antiigile orienteeritud trratitsioonist, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel – otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms organisatsioonide baasil Fašismi iseloomustab autoritaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine fašistliku parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Peale selle sõjakas šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja patriotismi nimel korda saadetud massiterror
· Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Võrdlus: Kuna fasism lõppes ühes Natsi-Saksamaa ja Itaalia alistamisega,siis saame fasismi ja liberalismi võrrelda kuni aastani 1945. Fasismi tagajärjeks oli äärmine vägivald.Tänu tugevale riigile ja ühele otsustajale toimetati riigi tasandil kiiresti kõikidel elualadel ja ka majanduses.Ka riiklik vägivallaaparaat ja propagandamasin suutis liigutada suurt osa kodanikest. Liberalismi tagajärjeks oli jällegi 30 aastate majanduskriis ja samuti sõda
· Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) aastatel 19221943 oli Itaalia peaminister ja diktaator ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal saada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle
poliitilisuse võimalikkuse eitamine. Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil.10 Fasismi sümbolid Eelpool mainitud vitsakimp ei olnud ainus Fasistliku Partei sümbol. Mussolini relvajõudude vormirõivastuse järgi on must särk saanud Itaalia fasistide tunnuseks ning viimaseid kutsutigi mustsärklasteks. Nimetatud sümbolid, korraldatud demonstratsioonid, tseremooniad, laulud, marsid kõik võimaldasid eemalduda moodsast individualistlikust maailmast ja sulanduda massi.11 9 Lee 2002: 149 10 Wikipedia 11 Linz Juan J
annaabi.ee 
