hargiga ahju. Tänapäeval on igas majapidamises ahjude kõrval või asemel kasutusel pliidid. Toidud jagunesid paastuaja ja paastuvälisteks toitudeks. Pidupäeva laud erines igapäevasest selle poolest, et laual olid pirukad. Eriti suurteks pühadeks tehti toit värskest (mitte soolatud) lihast ja valmistati sülti. Lihavõteteks (suurim püha aastas) olid laual veel kulitš ja värvitud munad. Surnute mälestuspühal aga kutja. Suurimaks patuks oli toidu äraviskamine. Toidud Vanausuliste tähtsaim toidus oli teravili. Teravilja osteti või vahetati muu kauba vastu. Ahjudes küpsetatud leivad olid suured, ümmargused. Küpsetati veel paistekakkusid kokorg´eid. Paastuajal oli suur tähtsus seentel. Seeni soolati ja kuivatati. Kuivatati enamasti kivi- ja haavapuravikke. Iga seeneliik soolati eraldi. Toiduvalmistamisel seened hakiti peeneks ja praeti sibulaga õlis
Uppunud jäävad vette seni, kuni keegi teine samasse veekogusse upub. Enesetapjate hinged jäävadki mööda maailma ekslema. Setu matusekommete erijooni - Surnule „koha ostmine“, visatakse haua põhja raha. - Surnu padjale punasest lõngast rist, pea alla. - Kinnaste viskamine risti üle haua - Lautsipuuga seonduv (lautsi, surnupesunõu ja surnuõled sinna; õlgede põletamine koduteel) - Laiemalt õigeusu traditsioonis on levinud rituaalne matusesöök, mis koosneb teradest ja meest (kutja). Setudel on herned ja mesi, venelastel riis ja mesi. Pakutakse matustel igaühele kolm lusikatäit, mis jääb üle viiakse kirikusse, kuni saab 40 päeva saab täis. Surnu hing saab seni seal söömas käia. - Aknal on käterätt ja kauss veega, kus hing saab pesemas käia - Surnu ehteid 40 päeva vältel ei kanta. - Haua peal söömine, esimene söömine toimub juba siis, kui haud on kinni aetud. Järgmine mälestamine haual söömisega toimub 40 päeva peale matuseid. Peale seda
MATSALU Tillniidu Mukri Kurgja VILSANDI SOOMAA Hüpassaare Tipu Kutja Kilingi-Nõmme Nepste Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada
teda esimesena uues ilmas ( 2000: 158). 3.2.2. Üldiselt leinatalitustest surnuaial Kirstu kaas avati ainult haua juures. Hauakaevajad pidid valvama hauda kuradi eest matuserongi saabumiseni. Kirst langetati hauda ning seejärel järgnes preestri osa: kirstu ristikujuline liiva puistamine ja palvete lugemine, mille tava ja kord sõltus sellest, kas tegemist oli luterlike või õigeusklike matustega ( 2000: 160), (Berg 1998: 430). Vene matustel pandi hauale laudlina ja koogid, mesi ja kutja ning söödi ( 1999: 523). Tänapäeval pakutakse vene matustel külalistele vaid kerged suupisted ja tops viina. Paljude inimeste arvates on tops viina kohustuslik matuserituaali osa ning keeldumine sellest on lugupidamatus surnu ja tema perekonna suhtes. Eesti matustel toimub toidupakkumine kalmistu väravas pärast surnu sängitamist mulda, enamasti pakutakse kerged suupisted. Matusekorraldajad toitu tagasi koju ei too, see jaotatakse
annaabi.ee 
