Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud. Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe hakati raekoja tornis tulekella lööma. Seda kuuldes pidid kirikuteenrid hakkama kirikukelli helistama. Kellahelin tähendas kodanikele käsku tulekahjule ilmuda. Kustutusvett veeti tulekahjukohale aamides või kantiämbritega. Kustutusvahendid ja võtted olid primitiivsed. 2 Põlevale hoonele loobiti ämbriga vett või materdati tuld kustutusluudadega. Ühtlasi kasteti veega lähedalasuvaid hooneid. Suuremate tulekahjude puhul pääti põlemise edasikandumist takistada tule levimise suunas asuvate hoonete lammutamisega.
Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästi nähtava piirjoonega. 7. Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded kehtestab siseminister määrusega. 10. TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED 1. Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett. 2. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud: 1) aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus; 2) tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk; 3) tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. 11. KOKKUVÕTE Ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgiks on nende ehitiste projekteerimisel ette näha ja ehitamisel realiseerida sellised plaani- ja konstruktsioonilahendused, mis tagavad neis
(4) Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab siseminister määrusega. § 24. Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded (1) Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett. (2) Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud: 1) aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus; 2) tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk; 3) tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. § 25. Veevarustuse projekteerimisele ja korrashoiule esitatavad nõuded (1) Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile. (2) Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja. § 26. Tuletõrjehüdrandi korrashoid
häirekelladega. Tulekahju korral lülitab keskseade välja sundventilatsiooni. Tulekahjuhäire läheb Lõunatiivas asuvasse turvakeskusesse. Tulekahjuhäire rakendub viitega, mis võimaldab turvameeskonnal kontrollida, kas tegemist on reaalse või eksliku häireteatega. suitsuärastus toimub läbi akende ja trepikodades olevate avade. tuletõrjevesivarustus P-tiivas ja hoovimajas asuvad tuletõrjevoolikukapid. Tuletõrjevooliku süsteem annavad kustutusvett minimaalselt 2,5 l/s. Tuletõrjevooliku süsteem on komplekteeritud 20 meetri pikkuste voolikute ja joatorudega, mis on omavahel ühendatud. tulekustutid Toompea lossi hoonetes on 92 hajutatult paigaldatud 6 kg ABC klassi pulberkustutit. 5 (20) Esmaabivahendid, individuaalsed kaitse- ja päästevahendid ja muud abivahendid evakuatsiooni ohutuse tagamiseks ning nende asukohad
annaabi.ee 
