Pika jala värava- tornis elasid karikaturistid Edgar Valter ja Heinz Valk ning teised kuul- sad kunstnikud. Pika jala väravatorn kandis kaitsefunktsiooni viimati 1991 au- gustisündmuste ajal. Siis suleti värava ava suure graniitkuubiga, mis pidi ära hoidma Pihkva tankide võimaliku invasiooni Toompeale piki Pikka jalga. Tankid torni ei rünnanud, aga see torn põles 1995 jõulureedel tüh- jaks. Kõige rohkem kahju tegi kustutusvesi, mis jäätus ja lõhkus müüre ning tekitas pragusid. Tulekahju tekkis sellest, et süttis kolimisvalmis büroohoone Rataskae- vu 2, kust tuli kindlustorni levis. Seda sündmust tähistab torni tippu hiljem paigaldatud tuulelipukukk. Torn taastati 19.saj. alguse väljanägemises. Järjest teravamate konfliktide tõttu Toompea feodaalidega oli linn sunnitud ehitama kaitsemüüri: Aastail 1454-1456 kindlustati Pika jala kallaktee ida- ja lõunakülg
välja keevitus töökohti ei luba kogunemine määre, kaltsud ja muud süttivad materjalid.Kuna gaasi keevitus ja lõikamine plahvatused ja tulekahjud põhjustatud süttivate gaaside tuleohtlikud vedelikud, mis õhuga võivad plahvatada, kui temperatuuri või rõhu. Atsetüleen on seos vask-, hõbe- ja elavhõbe, mis võib plahvatada temperatuuridel üle 120° c löökide ja põrutuste. Kui ladustamise või veo volframkarbiidi ja atsetüleeni generaator kustutusvesi süüdatakse kasutada tihendatud lämmastiku või süsihappegaasi tulekustuti. Lähedal keevitamine tulekahjude kiire likvideerimise peaks alati olema konteinerite vee või liivaga, labidas ja käes tulekustuti. Tulekahju voolikud, kraanid, pütid, tulekahju tulekustutid peaks asuma hõlpsalt juurdepääsetavas kohas.Tulekahjud alustada kohe, nii et pärast seda, kui keevitus tuleks hoolikalt uurida selle
Nende kompaktse joa pikkus kuni 6 m, pihustatult kuni 4 m. selgpritside veele võib lisada tuld kustutavaid kemikaale, nt märgajaid või keemilisi summutusaineid. Sobivad ka aiapritsid. Kui on ainult üks selgprits ja ülejäänud kustutajatel käsikustutusvahendid, siis liigub pritsiga kustutaja piki tulerinnet kõige ees, kustutab suured tulekolded ja käsikustutusvahenditega kustutajad kustutavad ülejäänud tule. Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja tulekolle lahti kaevata. Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse. Ladvatule ja kiirelt leviva pinnatule kustutamiseks kasutatakse tõkestustuld. Sellest loe õpikust ,,Metsatulekahjud", Alton, Kiil, Eesti Metsaselts 2003. Tule lokaliseerimisele järgneb järelkustutus, et viia miinimumi tule uuesti puhkemise oht.
Lahku kambüüsist kohe peale süsteemi aktiveerimist. Kambüüs võib osaliselt täituda CO 2 gaasiga. Eluruumide sprinkleri kustutussüsteem Instruktsioon Alarm Kaitsmaks tulekahju eest on kõikjale üle laeva paigaldatud täisautomaatne sprinklerisüsteem, alarmkellad sillas ja masinaruumis, mis annavad pidevat helisignaali. Kogu süsteem on pideva rõhu all. Temperatuuri tõustes puruneb sprinkleri peas asuv ampull, mille tulemusena pritsitakse ruumi kustutusvesi. Kui alarmtuled paneelil süttivad, näitavad need seda, et sprinklersüsteem on alustanud tulekahju piirkonnas tööd. Laevas kasutatakse erineva värvusega ampulle, millel on erinev purune-mise temperatuur: Punane – 68°C - eluruumid Roheline - 93°C - köök
annaabi.ee 
