Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu-Kallaste maantee. Kaugus Tartust 20 km. (14) Vara vald koos Koosa osavallaga moodustab pindalalt Tartu maakonna suurima valla 333,04 km2. Elanike arv seisuga 01.juuni 2002 on 2113, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastikust 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2. (14) Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. (14) Et lugejal oleks edaspidi kergem arusaada, siis tuleb siinkohal mainida, et teatud ajaperioodil kutsuti praegust Vara keskust nimega Kaarli. Varamõis aga on praegusest Vara keskusest umbes 2 kilomeetri kaugusel ja kuulub Vara küla territooriumile ning seal asus mõisahoone,
viie aasta pärast ajaks tõenäoliselt muud võimalused läbi proovitud. Samas on ka sektoreid, kuhu võõramaise tööjõu sisse toomine ei leevenda muret. Näiteks teeninduses, kus oluline on ka keeleoskus. «Nendes sektorites tuleb kasutusele võtta pigem paindlikud lahendused. Palju sõltub ka sellest, kas tõuseb ametite maine, kahtlemata on see seotud ka töötasu tasemega,» rääkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. «Kui palgatöötajate arv väheneks, oleks sellest kahju tervele Eesti ühiskonnale. Haridus ja tervishoid sõltuvad riigieelarvest, kui need valdkonnad hakkavad vähenema, on see suur löök,» lisas Kusma. Kui aga peaks juhtuma, et Eesti oma uksed kolmandatest riikidest pärit tööjõule avab, et tähenda, et keegi siia hirmsasti tulla tahaks. Palgad on kasinad ja ilm külm ning seepärast tuleb tegeleda pigem võõrtööjõu meelitamisega.
1 http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ 2 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=90763 3 Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 4 Hiiglase, Ingli, Urvila, Sookalduse, Ilgase ja Tammevaldma. 4 Võrreldes sellega on külade arv praegu tunduvalt suurem, neid on tervelt 28: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi ja Ätte. Aga ka valla territoorium on tunduvalt laienenud, see on Tartu maakonnas suurim, 33304 ha. Elanike arv seisuga 01. juuni 2002 oli 2113, rahvuse järgi enam vahet ei tehta.5 Valla ja ühtlasi kirikupiirkonna keskuseks on Vara küla, millest esmateateid on juba 1496. aastast (Warral)
keele ja oskasid eestlastele õigesti läheneda. Selliste jutlustajate suhtes puudus talupojal umbusk, mida ta tundis kirikusaksa vastu, ning siin võib näha teatavat sarnasust omaaegsete jesuiitlike jutlustajate edukusega. Ka eestlaste hulgas kerkis esile usuliselt 8 andekaid isikuid, kes suutsid oma kuulajad viia ekstaasi, tundsid hästi Piiblit ja tõlgendasid seda lihtrahvale hinge mineval moel. Sellistest on tuntuim Haanjast pärit Tallima Paap ühes oma abilise Kusma Jaaniga. Tema jutlused muutusid peagi mõisat ja ametlikku kirikut kritiseerivaks, nii et Paabul oli tõsiseid sekeldusi kohtuvõimudega, kuid amnestia tõttu lahenesid need ilma suurema karistuseta. Niisuguste nähtuste ilmnemise pärast keelustas keisrinna Elizabeth (Jelizaveta Petrovna) 1743. aastal vennastekogudused. Keeld lõdvenes mõnevõrra 1764. aastal, kuid lõplikult kaotati see alles 1817 (Vahtre, 2000).
annaabi.ee 
