Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on madalsoos taimed. Turbasammal , soomänd, paakspuu, parkhein, kärbseõis jne . TURBASAMMAL PAAKSPUU Esmased tarbijad ehk herbivoorid Madalsoos võivad nendeks olla jänesed, mitmesugused putukad, kes madalsoos elavad. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Madalsoodes näiteks Rohe-kärnkonn, krabiämlik, aurusisalik, vaskuss. Tipptarbijad Madalsoodes näieks sookurg, tikutaja, kurvitsaline, vaskuss . VASKUSS KURVITSALINE TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline
limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart,
Enamus neid söödetakse karusloomafarmides ameerika naaritsatele ja rebastele. 2) kilu koeb avamerel, valmistatakse konserve ja vürtsikilu 3)lõhe- Läänemere väärtuslikum siirdekala. Osa elust saadab mööda meres, osa siseveekogudes. Püütakse triivvõrkudega. 4) lest- koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjas.Linnuliigid:1) kivirullija- avamere saarestiku kui ka välissaarte arvukaim kurvitsaline 2) punajalgtilder- saarestiku kurvitsalistest arvukuselt teine lind 3) meriski- kõige lhtsamalt äratuntav kurvitsaline, kõvahäälne ja erksavärviline 4) hahk, merivart, tõmmuvaeras- avameresaarte tuntumad partlased 5) hõbekajakas- pesitsevad tihti suurte seltsingutena, kolooniate arvukaim.Miks Läänemeri vajab kaitset?Ümbruskonnamürk koguneb üha enam, tuntumad on DDT, PCB- ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kaladel võib esineda mitmeid kahjusi, on leitud silmadeta räimi
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: ...
muidu on emas- ja isaslind sarnased. Jalad on neil hallid ning üsna suured ja tugevad, pikkade varvastega, varvaste vahel on ujunahad ning ujumise poolest meenutavad nad parti. Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem. Kivirullija Kurvitsaline Häälitseb kimedalt Pesitseb tiirude koloonias Kivirullija on väike 2224 cm pikkune lind. Jalad lühikesed. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega. Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel. Kivirullija kaalub 90130 grammi. Punajalg-tilder Kurvitsalane Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest Poegade eest hoolitseb isaslind
mistõttu on ta sobimatu maas Põldlõoke kõndima. Mustsaba-vigle Kurvitsalised Panajalg-tilderlased on väga Punajalg-tilder on üsna suur Punajalg-tilder on lärmakad linnud, kes oma lärmiga ja kurvitsaline. Sulestik on helepruun, märgade ja niiskete kisaga kaitsevad ennast kuid tagaselg ja kõhualune on valged. alade lind. Heaks Ka tiiva tagaserval on valge vööt. elupaigaks talle on Nokk on sirge ja keskmise pikkusega. mereäärsed soolaksood,
Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. -tüüpiline merelind -pesitseb maismaal kolooniatena -toiduks karbid ja pisivähid -poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. -kurvitsaline -häälitseb kimedalt -tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel -jalad lühikesed -pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul, Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune.
annaabi.ee 
