tulevad raskused ja takistused? Hamletil oli eesmärk ja seda ka ta täitis. Tihti on raskeid otsuseid, mida teeme sisemuses,mille tähtsus on suurema kaaluga kui väline elu ja igapäevased nn.lihtsad küsimused. Valikuid tehes, me teeme vahet nii heal kui halval, aga siiski see on meie endi arvamus ning vahel me ei arvesta teistega, kuid samas oleme mainipuleeritavad kõiges ümbritsevas. Teod, mis on tehtud, neid ei tohi kahetseda, sest see kurvastaks meid nagu kurvastas Hamlet Ophelia surma üle, isa mõrv, millelt ta ei saanud mõtteid ning ema mürgitamine on oma lapsele kõige suurem kurbus, mis meil elus võib osaks langeda. Eesmärke saavutades arvestame ka ohvitega,sest kunagi ei saagi olla kõigega rahul ja, et kõik oleks ideaalne. Hamleti kättemaks oli lõpuks õnnestunud vaatamata sellele, et kuidas see oli saavutatud ja mis see lõpuks endaga kaasa oli toonud. Hamlet lahkus maisest elust, kus teda enam ei
Boccaccio ,,Dekameron" 3 päev II novell 1) Kuningas Agilulf - Lombardia linna Pavia kuningas. Enamusajast kandis kuningas suurt lohvakat mantlit ja kandis alati keppi endaga kaasas. Kuningas oli tark, kuna kui kuninganna tegi juttu, et miks too juba teist korda sama õhtu jooksul tema tuppa tuleb, ei öelnud kuningas kohe välja, et tema pole seal käinud vaid tegi näo nagu oleks seal käinud. Sellega säästis ta ka kuningannat, et too asjata ei kurvastaks, muidugi säästis ta ka ennast, et ta ei peaks taluma seda, et naine tahab veel sellist lõbustust maitsta nagu ta just oli maitsnud.Kuningas polnud lobamokk, ta teadis mida ta rääkima peab ja mida ta enda teada peab hoidma. Ta ei tahtnud samuti ka oma naise aule varju heita, see võib kuningat pidada ka heatahtlikuks. Isegi kui see mees oleks välja tulnud kellega tema naine magas, oleks kuningas lihtsalt öelnud, et ärgu teinekord nii tehke, samas ei pane
Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel, poole ühe ja poole kolme vahel süüakse ka lõunat, pole see kunagi nii rikkalik ja uhke kui hilisõhtune söögiaeg. Kogu õhtune elu pärast tööd seostubki peamiselt söögiga, muu näib olevat teisejärguline või siis ühildatakse seegi söögiga.Itaalias viibides ärge kunagi lükake tagasi õhtusöögikutset, sest see oleks ebaviisakas ja kurvastaks kutsujat, teie aga jääksite ilma vaimustavast elamusest õhtustada itaallaste seltskonnas. Samas ärge pange pahaks, kui ka teile lähedaseks saanud inimesed ei kutsu teid oma koju, sest see pole Itaalias kombeks. Kui see aga siiski peaks juhtuma, lähetage kohe pärast kutse saamist kutsujale kulleriga lillekimp, külaskäigu järel aga lühike tänukiri. Külla minnes Itaalias lilli ei viida, ka peetakse rangelt kinni kohalikust kombest saabuda kohale 10-15 minutit
Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN Cleante peab pahaks Orgoni poolehoidu Tartuffe suhtes. Mees ise arvab aga, et tänu Tartuffele suudab ta näha nüüdsest asju teisiti. Isegi tema sõprade, abikaasa või laste surm ei kurvastaks teda mitte põrmugi. Cleante vaidleb temaga tuliselt, et talle aru pähe panna, ent Orgon jääb oma seisukohtade juurde. Cleante kutsub Tartuffe teesklejaks ning teeb ted Oronte silmis igati maha. Uurib, et kas ta andis Valerile nõusoleku abielluda tema tütrega. Oronte aga ei anna jah sõna, vaid puikleb küsimustest kõrvale ja lahkub. Cleante leiab, et Valere õnn on ohus ning tema kohus on asjad uuesti õigeks muuta. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Orgonil on Marianele üks tähtis jutt
selle ümber. Onu Erik, Anna isa, mängib hästi lõõtspilli. Ta mängis palju toredaid lugusid, mille järgi me tantsisime. Kõik peale vanaisa ja Kerstini. Vanaisa istus toolil ja kuulas pealt. Ja Kerstin istus algul tema süles. Aga ta ei saanud kuidagi jätta vanaisa habemest sikutamata. Siis võttis tema isa ta ära ja pani oma õlale istuma. Sel moel sai ka Kerstin tantsust osa võtta. Ainult vaene vanaisa, tema ei saa ju tantsida. Kuigi ma ei usu, et ta selle üle kurvastaks. Ta ütles ainult: "Oh - oh - hoo, ja - jah, kus sellest on ikka aega läinud, kui sai viimati meiupuu ümber tantsu vihutud." Pärast istusime kõik niidule maha ning jõime kohvi, mida olid keetnud ema, tädi Greta ja tädi Liisa. Kukleid ja kooke saime ka. Vanaisa jõi tervelt kolm tassi kohvi, sest kohv maitseb talle väga. Metsas istus mingi lind ja laulis vägevalt sel ajal, kui me kohvi jõime. Bosse ütles, et see olevat musträstas. Ma armastan musträstaid.
too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre. Kalevipoeg hüppas talle järele, kuid ei leidnud piigat lainetest. Kalevipoeg hüüab saare taadile jumalaga ja ujub edasi. Taat ja eit hakkavad merd riisuma, et tütart kätte saada. Leidsid nad tamme ja kuuse, kotkamuna ja raudkübara, kala ja hõbekausi. Lainetest kostab tütre lauluhääl.(lk 57-61 ta jutustab endaga juhtunud õnnetusest) Piiga palub, et memm ja taat ei kurvastaks, sest tema koda on nüüd meres. 5. LUGU KALEVIPOEG SOOMES. SUUR TAMM. KÄTTEMAKS TUUSLARILE. Hommikul jõudis Kalevipoeg Soome randa. Näeb seal küll Tuuslari paati, aga teda ennast ei ole näha. Saare taat ja eit istutasid kadunud tütre mälestuseks tamme ja kuuse, mis laintest leitud, koduõuele. Kotkamuna haudus päeval päike, öösel eit ise. Kala palus end merre tagasi lasta, taat viiski kala merre. Munast koorus tugev lind, kes lendas minema. Tamm ja kuusk kasvasid taevani
» «Tahtsin sulle öelda, et me ei ole uppunud ja et sa ei muretseks meie pärast.» «Tom, Tom, oleksin kõige tänulikum hing siin maailmas, kui ma võiksin uskuda, et sul tõesti see hea kavatsus oli, aga sa tead ise, et sul seda polnud, ja mina tean seda samuti, Tom.» «Tõesti, tõesti oli, tädike. Jäägu ma siiasamasse paika, kui ei olnud.» «Oh, Tom, ära valeta, ära tee seda. See teeb asja ainult sada korda halvemaks.» «See ei ole vale, tädike; see on tõsi. Tahtsin, et sa ei kurvastaks -- ainult sellepärast tulingi.» «Annaksin terve maailma, et võiksin seda uskuda; see teeks sul palju patte jälle heaks, Tom. Oleksin peaaegu rõõmus, et sa ära jooksid ja nii paha poiss olid. Kuid 122 see ei ole võimalikesest miks sa mulle siis ei öelnud, laps?» «Saad aru, tädike, kui te hakkasite leinajumalateenistusest kõnelema, tekkis mul äkki mõte, et tuleme linna ja peidame end kirikusse, ja ma ei raatsinud kuidagi seda lõbu rikkuda. Niisiis
annaabi.ee 
