Eelkõige pakub aga Cervantes huumorit, huumorit ja nalja. Olen kindel, et nt "Don Quijote" lugedes saab naerda igaüks. Mina leian, et see kirjanik ning tema looming on märkimisväärsed nii oma ajastu kui vankumatuse poolest. Internetis surfates leidsin omalaadse teksti, mis sisaldab väga huvitavat mõtet. Olen sellega 100% nõus ning leian, et selle mittenäitamine oleks patt. Kui Cervantes poeemis "Teekond Parnassile" pihib, et romaani "Don Quijote" kirjutas ta kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel, siis ei olnud tema geniaalne vaist mitte ainult juhtinud teda looma seniolematut teost, vaid oli lasknud tal ka prohvetlikult ette aimata selle saatust järelpõlvedes. "Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest.
Gustav Mahleri loomingu vastu hakkasin mina isiklikult tõsisemat huvi tundma just pärast seda kontserti, ei kulunud nädalatki kui ma omasin juba kõikide tema sümfooniate salvestusi. Mind isiklikult võlus just tema helikeel, kus tempo ja dünaamika on väga muutlikud. Tema teoste meeolude deapasoon on väga lai , alates suurimast rõõmust lõpetades sügavaima depressiooniga. Eriline on kuues sümfoonia Mahleri loomingus selle poolest, et vaatamata suhteliselt kurvameelsetele teostele on see ainus sümfoonia, mis ei lõppe duuri .See annab tunnistust sellest, et heitluses saatusega ei jää alati hea peale. Teos on ka salapärane ja mõistatuslik, sest rõõmsal eluperioodil oodatakse loomeinimeselt tavaliselt ka rõõmsameelset ja positiivset muusikat. Nimelt oli sümfoonia kirjutamise aeg (1903-1904) tema elu üks kõige õnnelikumaid. Ta oli õnnelikult abielus, sündinud oli just teine tütar ja tal oli hea töökoht Viini ooperis. Sellel
Montemayor "Diana" u 1560.a.; 3)pikareskne romaan ehk kelmiromaan Fernando de Rojas "Celestina" (1499) "Tormese Lazarillo elu"(1554) Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) 1)luule teistesse teostesse paigutatud luuletused; 2)näidendid u 30 näidendit, säilinud üksikud; 3)proosa: novellid "Õpetlikud novellid" (1613) 12 novelli, aine ja inimtüübi Hispaania tegelikkusest "Koerte kõnelus" romaanid: "Galatea"(1585) pastoraalromaan, "Don Quijote" I 1605 II 1615 1)ajaviide kurvameelsetele, 2)rüütliromaanide pilkamine. Igavene vastuolu ideaalsuse ja reaalsuse vahel. Hispaanias mõjutasid teatrit suuresti itaalia näitetruppide külaskäigud. 16.sajandi I poolel viljeldi peamiselt lühinäidendeid:1)ekloogid; 2)autosakramentaalid (1-vaatuseline Piibli-aineline lühinäidend); 3)intermeediumid. Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend
Olen kindel, et nt "Don Quijote" lugedes saab naerda igaüks. Mina leian, et see kirjanik ning tema looming on märkimisväärsed nii oma ajastu kui vankumatuse poolest. Internetis surfates leidsin omalaadse teksti, mis sisaldab väga huvitavat mõtet. Olen sellega 100% nõus ning leian, et selle mittenäitamine oleks patt. Kui Cervantes poeemis "Teekond Parnassile" pihib, et romaani "Don Quijote" kirjutas ta kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel, siis ei olnud tema geniaalne vaist mitte ainult juhtinud teda looma seniolematut teost, vaid oli lasknud tal ka prohvetlikult ette aimata selle saatust järelpõlvedes. "Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest. 2 10. klassi kirjanduse materjal. Kordamine renessansist.
D Q tegevustes avaldub aina rohkem lõpupoole tema tegude sügav inimlikkus. Seega on lõpus tema surm traagiline, kuna moraalne üleolek teda narrinud õukondlastest on ilmne. Areneb ka Sancho. Tegelaspaar on kui ühtne inimese sümbol. Vastuolu keha ja hinge vahel. Tasakaalu otsing. · Rabelais mängis keelega, Cervantes mängib struktuuriga: tõeluse peegeldus, illusioon romaani tõeluse kokkusulamisest ajaloolise tõelusega. ,,Meelelahutuseks kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel". 12. Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.) (RA, Marlowe' Tragöödiad, Shakespeare'i komöödiad, ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht; ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja) · Euroopa renessansi kõrgajal võib täheldada ainult uusaegse draama eeldusi. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. · Varaseim uusaegne rahvusdraama kujunes välja juba renessansi loojangul ja
annaabi.ee 
