kahelehine käokeel ja suur käopõll. Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Taimed Tumepunane neiuvaip Palu- liivkann Nõmmnelk Vesilobeelia Järv-lahnarohi Linnud · Kaitsealustest lindudest võib kohata musträhni, valgeselg- kirjurähni ja väike-kärbsenäppi. Kalad · Kurtnas tavalistele kalaliikidele viitavad järvede nimed: Ahven-, Särg- ja Haugjärv. Järvestiku kaitse ja kaitsealused liigid · Järvede ja seda ümbritseva nõmmemetsa kaitseks on loodud Kurtna maastikukaitseala. · Kaitseala loodi 1987. aastal 9 km pikkusele ja 3 km laiusele maa- alale. · Kurtna maastikukaitseala pindala on 2557 ha. · Osa Kurtna järvestiku järvi, näiteks Konsu järv, on jäetud väljapoole kaitseala piire. Inimtegevus ja keskkonnaohud
Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? 1) Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus. 2) Kesk-Eesti, kus leidub palju voorestikke (kulutus-kuhjevorme) 3) Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustikud vööndi, kus on palju tööd teinud liustike kuhjav tegevus. Muud pinnavormid
sügavusega 31,9 m Väike-Palkna ja 30,2 m Udsu järv. Looduslikke järvi on Eestis umbes tuhande ringis. Kaardil paiknevad nad ebaühtlaselt (joonis 2). Keskmiselt on Eestis iga 100 km² kohta 3 järve. Kõige tihedamalt on järvi Lõuna-Eestis, seal asuval Haanja kõrgustikul on rohkem kui 30 järve 100 ruutkilomeetri kohta. 25-30 järve 100 ruutkilomeetri kohta on Otepää ja Karula kõrgustikel. Saaremaa ja Lääne-Eesti ranniku aladel on arvukalt madalaid järvekesi. Põhja- Eestis Kurtnas on väikesel maaalal 41 järve 30 km²-l. Need esindavad järvetüüpe, mis on tänapäeval jäänud haruldaseks ja võivad kaduda. Kesk- ja Lääne-Eesti piirkondades on järvi vähesel määral, samuti Pandivere kõrgustikul. Samuti on vähe järvi Võrtsjärvest põhja pool paiknevatel aladel. Madal-Eesti järvi iseloomustab vähene keskmine sügavus ja järvenõo ühtlane reljeef. Järve maksimaalse ja keskmise sügavuse suhe on 1,2- 2,5, kuid sügavuste suhe
Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) Otsamoreen: piklik, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku kuhje. Nt. Vaivara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik. Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? 1) Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus. 2) Kesk-Eesti, kus leidub palju voorestikke (kulutus-kuhjevorme) 3) Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustikud vööndi, kus on palju tööd teinud liustike kuhjav tegevus. Muud pinnavormid
haruldased, nt vesilobeelia. · semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt.- väga väikese puhverdusvõimega, mineraalainetevaesed, keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või rabastunud kallastega. Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved. · eutroofne e
olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme - otsamoreene, mis on Eestis üsna tavalised, nt Vaivara Sinimäed, Palivere. Mõhnad on liivast ja kruusast, ka veeristest ja mudast koosnev pinnavorm, liustike liikumisest tekkinud rühmiti paiknevad künkad. Selliseid näeme näiteks Viitnal, Kurtnas jm. Oosid ehk vallseljakud on kitsad järsuservalised kruusast, liivast või veerisest koosnevad vallid. Need tekkisid liustikualuste sulamisvete settimisel voolusängidesse. Ooside pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Oosidega maastikud leiame näiteks Neerutis, Aegviidu-Nelijärvel jm. Sandurid on lauged liiva- või kruusakuhjatised, mis on laiad ja enamasti veidi lamedad. Sandurid tekkisid sängita voolanud sulamisvees settinud materjalidest
annaabi.ee 
