Retsensiooni koostamise soovituslik mudel · Retsenseeritava töö autori nimi ja töö teema Töö sisust lähtuvalt: · Teemavaliku aktuaalsus ja töö vastavus teemale · Töö ülesehituse loogilisus · Kas töö sisaldab ka selle autori arvamusi ja seisukohti? · Teie hinnang töö praktilise kasutamise võimalustele · Teemakohase kirjanduse kasutamine, selle asjakohasus ja piisavus Töö vormist lähtuvalt: · Töö vormistamise korrektsus ja juhendi nõuetele vastavus · Keeleline korrektsus · Stiili sobivus · Viitamise vastavus juhendi nõuetel · Teie üldhinnang retsenseeritavale tööle Retsensendil tekkinud küsimus(ed): Retsensiooni teksti lõppu: retsensendi nimi ja allkiri (kui ei ole kursuslane, siis ka töö- ja ametikoht)
hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid. Kaitseväe õppurid jagunevad: 1) kursuslane - allohvitser või allohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväe õppeasutuses allohvitserikursusel. Ajateenijast allohvitserikandidaat võib õppida ka kaitseväeüksuses. 2) aspirant - ajateenijast reservohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväeüksuses reservohvitserikursusel; 3) kadett - kaadriohvitserikandidaat, kes lepingulises teenistuses olles õpib kaitseväe õppeasutuses põhikursusel; 4) kuulaja - kaadriohvitser, kes õpib kaitseväe õppeasutuses
meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu. Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks: alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt. Rõhututes silpides vältevastandus puudub
4PM.COM omadega. Seetõttu võib magistritöö raames loodava projektijuhtimise konspekti ülesehitamisel piirduda PMBOK teemadega. 15 Ka PMI ise pakub kursuseid. Internetipõhiseks õppeks on kaks võimalust: 1. e-SeminarsWorldsm – Kursuse toimumise aeg ja kestus on fikseeritud. Olulisel kohal on õpilaste omavaheline suhtlemine. 2. e-Learning – Kursuslane võib koolituse kestust ja algust ise oma äranägemise järgi valida. Olulisel kohal on õpitöö paindlikus. Kursuste lõppedes saab õpilane PMP sertifikaadi eksami eelduseks vajalikke punkte (Certification Examination Units – CEU). Sertifikaadi saamiseks on vaja koguda 3,5 CEU-d. Kui sertifikaat on juba olemas, siis annab kursus eriala arendamise ühikuid (Professional Development Units - PDU). Neid on vaja koguda sertifikaadi säilitamiseks
meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); · osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad (andekus, võimekus); · osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); · osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); · osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu. Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks: alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt.
mõttes) alumisel tasemel olevate mõistete ülemmõiste. Kui mõelda defineerimisele, siis tahaks absorptsioon- ja kompressioonkülmikut pidada ikka külmiku, mitte sügav- JA kahekambrilise külmiku liikideks. Hea küll, kui kõik neli on külmiku liigid, siis võiks ju nii joonistadagi – joonis 33.3. See ei ole hea, kuna samal hierarhiatasemel on segamini kasutatud eri jaotusaluseid. Lahendus, milleni tahaks jõuda (ja milleni nii mõnigi senine kursuslane on iseseisvalt jõudnud), pärineb soomlaste terminoloogia- keskuselt Tekniikan Sanastokeskus, kes mõistesüsteemide jooniseid ka oma sõnastikes avaldab. Joon mõistete vahel on kaheosaline, kõigepealt jaotusalust märkiv paks joon ja seejärel seda alust kasutavat jaotust kajastavad peenemad jooned (joonis 33.4). Vajadusel saab jaotusaluseid hiljem ka andmebaasis samamoodi esitada. Mõtlemisküsimuste kommentaare 251 Joonis 33.2
annaabi.ee 
