Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad väed tavatsesid võtta kõike, mida neile vaja. Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele. Kurnavateks olid ka sõjavägede majutamis ja küüdikohustused. Toimus talurahvarahutusi. Enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara. Rohkem toimus selliseid vastuhakke kagus, kust oli juba varem pagetud Venemaale. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke pettuse või vägivallaga. Samas läksid paljud ka vabatahtlikult, kas või selleks, et nõnda vabaneda mõisakoormistest. Kohalikest meestest moodustati
1.2. Selle grupi toonid on jahedad, sisaldavad rohkem halli ja kuigi värvid on õrnad, ei ole nad tingimata heledad. Sellised värvid on pehme pruun, roosiroosa, greifruudi toon, heleroheline, tuvihall, õhujõudude sinine, delfiinihall, lavendel. Need värvid rõhutavad elegantsi, jahedust, rahu, graatsiat, jõukust, ajatust. Negatiivse külje pealt võidakse neid värve pidada kurnavateks, ebasõbralikeks, elitaarseteks ja jõuetuteks. 6 Sellesse gruppi kuuluvad sellised kuulsused nagu kuninganna Elizabeth II, Nelson Mandela ja Grace Kelly. Kuna need toonid on teadlikult vaoshoitud, ei ole siinjuures võimalik tuua ära häid näiteid korporatiivmaailmast. Tavaliselt kasutatakse sellist värvigammat väikestes boutique´des, muuseumides või valitsushoonetes. 1.3
1704. a alustati taas tartu ja Narva piiramist, mis sel korral oli ka edukas. Eesti talurahvas sõja-aastatel: Talurahvale tõi sõda palju kannatusi. Sõjaaastatel ei edenenud ka põlluharimine. Paljud perekonnad püüdsid sõjaalgus aastatel asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse.Inimesed varjusid ka metsadesse ja soodesse. Sõda tõi kaasa koormiste kasvu, sest sõjapidamiskulud oli vaja katta sellel maal, kus toimus sõda. Talumehi nõuti appi kindlustustöödele, kurnavateks oli veel sõjaväelaste majutamis- ja küüdikohustused. 1700. aastal puhkesid mõnel pool rahutused, kus protesteeriti koormiste vastu. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Mõned läksid sinna vabatahtlikult, et pääsed koormistest, teised jällegi sunniviisiliselt. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksused, kelle kaitserelvastus polnud eriti märkimisväärne. Põhjasõjaajal oli Rootsi vägedes umbes 15 000 eestlast. Sõda jätkub:
Eesti talurahvale tõi sõda rängimaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad väed tavatsesid võtta kõike, mida neile vaja. Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele. Kurnavateks olid ka sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. Toimus talurahvarahutusi. Enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara. Rohkem toimus selliseid vastuhakke kagus, kust oli juba varem pagetud Venemaale. Eesti talupoegi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke - pettuse või vägivallaga. Samas läksid paljud ka vabatahtlikult, kas või selleks, et nõnda vabaneda mõisakoormistest. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa
annaabi.ee 
