..........................................................................................................lk8 Riiklik tunnustus..............................................................................................lk8 August Rei lähedastest...................................................................................lk9 2 Elulugu. August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas kooliõpetaja, hiljem Põltsamaa riigiviinapoe juhatajana tegutsenud Mihkel Rei ja Marie Rei peres. Rei õppis esialgu Kurla külakoolis 18911894, seejärel Pilistvere kihelkonnakoolis 18941896 ning Tartu Aleksandri gümnaasiumis 18961902. Viimasega seondub ka tegevus allkirjade kogumisel eesti keele õpetuse sisseseadmiseks. 1900. aastal asutas Rei koos teistega Tartus põrandaaluse keskkooliõpilaste rahvusliku ringi "Eesti Külvaja". "Taara" seltsis 1902
Balthasar Russow sündis 1536.aastal Tallinnas, suri aga 1600.aastal. Ta oli Kurla külast pärineva veovoorimehe poeg. Russow õppis Tallinna linnakoolis ja 1559-62 Stetteni akadeemias. Balthasar sai 1563 aastal Tallinna pastoriks, seejärel oli ta Pühavaimu Eesti koguduse abiõpetaja ja aastast 1566 seal pastor. Esimene ja väga oluline kirjandusteos, mis meile Tallinna olusid tutvustab on Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika" mis ilmus 1578 aastal ja mida täiendati 1584 aastal. Tema Rostockis ilmunud teos kuulub alamsaksakeelse kirjanduse klassikasse.
oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas... Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi. Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad JärvaJaani valda (Kagavere Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda. Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa PõhjaEesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha). Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal. Kümmekonnast suurest allikast koosnev Norra
Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad)
annaabi.ee 
