Varsti sai mees aru, et Anne on teisest mehest rase. Toomas tappis Anne mõõgaga ning muutus veelgi kurjemaks kui varem. Järgmine neiu, kellele Toomas silma heitis, oli Hedu. Hedu vanemad ei hoolinud tütre palvetest, kes ei tahtnud Toomasele minna. Kui Hedu pärast pulmi koju sõitis, eksitasid kalmulised hobuseid ja Toomas lubas Hedu neile. Järgmine naine Mareta oli orb, kelle soovi keegi ei küsinudki. Tema elu mehekodus kujunes talumatuks. Seda saatsid mehe peks ja sõim, ämma–äia kurjustamine tema päritolu ja vaesuse pärast, raske töö ja kolme lapse eest hoolitsemine. Toomas tüdines varsti naisest ja ihkas nooremat. Mareta tapeti metsas mingite mustade meeste poolt, kes võisid olla ka Toomase saadetud. Viimaseks naiseks Toomasele sai Mai, keda oleksid oodanud ees juba vanatüdruku–aastad. Nii viiski elu kokku kaks kurja inimest: Toomase ja Mai. Laisk, riiakas Mai ainult sõi ja magas ka talu perenaisena. Peagi tüdines Mai elust koos Toomasega, kes
Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Krõõt õnnetu, et ei sünnitanud Andresele poega, sest tütarde üle Andres rõõmu ei tundnud. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused.
Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2 aastane laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. (Roomeldi jt 2003:17) 3. Motoorika Hüperaktiivse lapse liigutused on sageli kohmakd, kuigi need lapsed on väga liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad koordinatsioonihäireid. Esineb ka peenmotoorika häireid. Probleeme aitab ületada pidev treening spetsialisti juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine ega karistamine. (Roomeldi jt 2003:18). Hüperaktiivsed lapsed on rahutumad kui teised samaealised, samuti on 5 tähelepanu maht väike ja ta on impulsiivne. Aga, ta aitab meeleldi, ta ``toimetab`` meeleldi. Ja sellest aspektist lähtuvalt on lapse juhtimine tihti võimalik. Ta peab teadma, millal rahulik aeg algab ja millal see lõpeb, seda tuleb talle, nagu kõike, ette teatada. (Neuhaus 2001:123) 4. Uni
eripedagoogi poolt, et last sihikindlaks õpetada. 3.4 Motoorika Liigutused on sageli kohmakad, kuigi hüperaktiivsed lapsed on sageli liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad kordinatsioonihäired. Täpsed liigutused või käeline tegevus (kirjutamine, nööpide kinnipanek jms) ei õnnestu- esinevad peenmotoorika häired. Probleeme aitab ületada pidev treening juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine või karistamine. 3.5 Meeleolu ja emotsioonid Ülemäärast ärevust, kurbust, meeleolude kiiret vaheldumist ning madalat enesehinnangut esineb hüperaktiivsetel lastel eakaaslastest sagedamini. Samuti avaldub neil sisemine pinge sagedamini kehaliste kaebustena. Madal enesehinnang kujuneb enamasti negatiivsete hoiakute tõttu, mida laps kogeb oma pereliikmete ja eakaaslaste poolt. Meelolude kiire vaheldumine on ajutegevuse tasakaalutusest
mõtlemine, partneri toetamine ka ebameeldivustes. Nõuab suurt küpsust, et tunnistada enda vale käitumist või partneri vajaduste üle huvi tunda. - Võimuvõitluse faas Mitte kõigil paaridel. Raskused, elukorralduslikud muutused, lapsed partnerite erimeelsused. Hirm emotsionaalse sideme lagunemise ees sellest võib kasvada välja kriitika. Kriitika (enda sees või avalikult) = süüdistamised. Raske üksteist rahulikult ära kuulata või välditakse probleemidest rääkimist. Kurjustamine, kritiseerimine, kamandamine, ignoreerimine, karistav vaikimine tegelikkuses tulenevad hirmust suhte lagunemise ees ja soovist endist sidet säilitada. Süüdistatav hakkab end tunda väheväärtuslikuna. Tegelikkuses vajatakse üksteise poolt pakutavat turvatunnet. - Eemaldumise faas Nurjunud leppimised ja pikaajaline kriitika viivad selleni. Partner tundub võõras. Halvemal juhul vaenlane. Süvenetakse pigem töösse, astekasvatamisse, alkoholi, koristamisse, kõrvalsuhtesse jne