Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda
kiire ning palju on jutustavat-kirjeldavat teksti vahepeal, millest tean, minnakse mõnikord süvenemata üle. Tsitaadid: 1) Igaüks meist kannab endas katku, sest mitte keegi maailmas pole immuunne. Lk. 35 2.)Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga. Lk. 68 3) Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Lk. 74 4) Inimene on idee, puhas idee, kui ta on armastusest lahutatud. Lk.124 5.)Kui on olemas midagi, mida alati ihaldada tasub ja mõnikord ka kätte võib saada, siis on see inimlik armastus. Lk. 157 Minu arvates on see väga hea raamat, soovitan kindlalt ka teistele, tõesti oli hea seda lugeda, väga põnev oli ka. Super lihtsalt.
juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning ära organiseerida, otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Kirstudest tuli nappus kätte, ei jätkunud riiet surilinadeks ja hauaplatse kalmistul. Tuli kombineerida. Kui kirstud täis said, laoti nad autole. Kalmistul tehti sargad tühjaks, tinakarva laibad asetati kanderaamile ja jäädi ootama selleks otstarbeks kohandatud kuuri. Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--]
juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning ära organiseerida, otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Kirstudest tuli nappus kätte, ei jätkunud riiet surilinadeks ja hauaplatse kalmistul. Tuli kombineerida. Kui kirstud täis said, laoti nad autole. Kalmistul tehti sargad tühjaks, tinakarva laibad asetati kanderaamile ja jäädi ootama selleks otstarbeks kohandatud kuuri. Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--]
,,Ma olen liiga kaua töötanud haiglates, seepärast ei saa kollektiivne karistuse idee mulle kuidagi südamelähedane olla."---,,....,et katkul on oma hüved, et ta avab silmad, paneb järele mõtlema." --- ,,Kui saa aganäed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida." Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Ja igast maailma äärest, tuhandete kilomeetrite tagant katsusid tundmatud vennalikult hääled kohmakalt oma solidaarsust väljendada ning väljendasid seda tõepoolest, aga samal ajal tõestasid nad, kui kohutavalt võimetu on inimene jagama valu, mida ta ei näe. Katku ükskõikse palge ees olid seal kõik, alates direktorist ja lõpetades viimase karistusalusega,
saatjaks on meeleheide ja hirm (ängistus). Tema kõige tähtsam töö on ,,Olemine ja eimiski". Sartre uskus, et inimese saatus on tema enese kätes. ALBERT CAMUS (19131960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (18891976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele".
annaabi.ee 
