· Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. · Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. · Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud
ja 1999. aastal rahvusvaheliste ohvriuuringute andmetel (% küsitletuist, kes said aasta jooksul kuritegude läbi kannatada; järjestus 1999. aasta järgi): Sotsioloogiliste uuringute (rahvusvahelised ohvriuuringud, elutingimuste uuringud ja EKI-testid) andmetel olulisi muutusi kuritegevuse tasemes ja liigilises struktuuris ajavahemikus 1994-1999 ei ole toimunud. Erinevate küsitluste andmetel on kuritegude läbi kannatanud peresid olnud igal aastal ligikaudu 25%. Mitmete kuriteoliikide puhul on küllalt suur tõenäosus langeda samaliigilise kuriteo ohvriks korduvalt aasta jooksul. 1999. aastal langes suvilast, maakodust või aiamaalt toime pandud varguse ohvriks kaks või enam korda 52% niisuguste kuritegude läbi kannatanutest; sealjuures 13% viis korda või enam. Vägivallaähvarduse või kallaletungi puhul langes korduvalt aasta jooksul ohvriks 32%, garaazist või muust abihoonest toime pandud varguse puhul 29%, 8
tulemuslikkust ja omavahelist koostööd raskete rahvusvaheliste organiseeritud kuritegude ja terrorismi ennetamisel ja tõkestamisel. EUROPOLI ülesanded Europoli ülesanne on anda oluline panus Euroopa Liidu organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastaste õiguskaitsemeetmete rakendamisse, suunates oma tegevuse eelkõige kuritegelike organisatsioonide vastu. Europol abistab liikmesriike õiguskaitsealases tegevuses põhiliselt järgmiste kuriteoliikide vastu: - narkokaubandus; - ebaseaduslik immigratsioon; - terrorism; - raha (euro) ja muude maksevahendite võltsimine; - inimkaubandus, sealhulgas lastepornograafia; - ebaseaduslik sõidukite vedu; - rahapesu. Peale selle kuuluvad Europoli põhiprioriteetide hulka ka teatud juhtudel isikuvastased kuriteod ning finants- ja küberkuriteod. EUROPOLI ülesanded (järg 1) Kuna rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust riigipiirid ei
rutiinkontrolli riigipiiril narkootikumide salakaubaveo tõkestamiseks ja avastamiseks. Piiripunktid on varustatud kontrolli teostamiseks vajalike esmaste tehniliste vahendite ja narkootikumide tuvastamiseks kasutatavate kiirtestidega. Kaasatud on narkokoerad. Piirivalveameti Infoosakonna koosseisus on narkootikumide vastu võitlemise jaoskond, kus töötab kuus piirivalveametnikku. Infoosakonna pädevusse kuulub jälitusmenetluse ja kriminaalmenetluse läbiviimine narkokuritegevuse ja teiste kuriteoliikide vastases võitluses. Piirivalveamet osaleb aktiivselt nii siseriiklikus kui rahvusvahelises koostöös narkokuritegevuse tõkestamisel. Piirivalveametnike koolitus narkokuritegevuse valdkonnas piirdub käesoleval ajal piirivalveametniku baaskoolituse käigus saadud väljaõppel ja hilisemal täiendõppel, mida teostatakse nii organisatsiooni siseselt kui osaletakse ühisväljaõppe programmides koos teiste õiguskaitseorganitega. Põhimõtted: 1
väike, annab panuse üldisele normide ja aktide mahulisele vähenemisele ja erinevate tõlgenduste võimaluste puudumisele. Selline tegevus aitab kaasa trendile, et iga lihtsal inimesel oleks võimalik seadust lugeda ning aru sellest saada. Karistusregistrist saadud andmete alusel tuleb tõdeda, et altkäemaksu koosseisu suhtes mõistetu karistused ei ole efektiivsed ning on liigsekt koormaks maksumaksjale, so ühiskonnale tervikuna. Selliste kuriteoliikide puhul ei tuleb mitte ainult nende liig suure kvantitatiivse suurenemise puhul õigeid otsuseid teha, vaid ka vähenemist hoolikalt analüüsida. On selge, et karistuspoliitiliste suundade järsk muutus toob enesega kaasa teatud kuritegude hüppelise suurenemise trendi, mis omakorda seab ohtu muude teiste koosseisude ühiskonnale meelepärase ohjamise. 55 Null-tolerantsi pooldajana leian, et karistusseadustiku vastuvõtmisel oli väär tegu tõsta
Andmetesse tuleb suhtuda kriitiliselt kõiki ei registreerita (50:50; hirm ühiskonna vastukaja ees või ajakulu või lootusetus või abstraktne kannatanu). Kui võrrelda praegust ja nõukogudeaegset kuritegevust. Registreeritud kuritegevuses on umbes kaheksakordne vahe. Registratsioon on küll parem, aga osa kuriteoliikide puhul on kasvu siiski olnud. Kaks kiiret kasvuperioodi: 1989-1992 (ühiskondlikud muutused, kõigis postsotsialistlikes maades), 1997-2000 (suur vahe inimeste püstitatud eesmärkide ja tegeliku olukorra ja legaalsete vahendite vahel Merton börsikrahh, majanduslik langus). Kui võrrelda nõukogude ajaga, on vahe umbes kaheksakordne (nüüd on kergem toime panna vargust). 1980 aastal registreeriti Eestis samuti kuritegevuse oluline kasv. Seda on seletatud
annaabi.ee 
