3) metsa tulekahjud - Metsatulekahju ehk metsapõlemine on tulekahju liik, mis tekib ja levib taimestiku, selle jäänuste ning maapinnal lasuva turba- või kõdukihi põlemise teel. Metsatulekahjude tekkepõhjused on jaotatud kahte suurde rühma: otseselt või kaudselt inimtegevusest põhjustatud metsatulekahjud ja inimtegevusest sõltumatud metsatulekahjud (äike, isasüttimine). Peamised tekkepõhjused: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel; suitsetamine; lõkete tegemine; kuritahtlikkus; veduri sädemed; kulu põletamine; äike; isesüttimine. Metsatulekahjude kustutamine on erinev sõltuvalt põlengu liigist ja selle leviku kiirusest. Sotsiaalsed probleemid: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskkond (kliima, muld, vesi, inimtegevus). Samal ajal mõjutab ise ümbritsevat keskkonda. 2. Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes erinevatest põllumajanduslikest
vargused, pettused Maa peal on kõik pahupidi paisatud ja kontrolli alt väljunud. Kolmanda riigi maades on suureks probleemiks näljahäda, samuti ka hariduse omandamine, mis on raskendatud tingimustes või puudub üldse. Ei leidu küla ega linna, kus poleks toimunud ühtki vargust või pettust. Inimesed ei kõhkle enam kaua, et teisele inimesele kuul pähe lasta. Lihtne on maailma ühe sõnaga iseloomustada see on kuritahtlikkus. Viimaste aastate aktuaalne teema on olnud kasvuhooneefekt, mille tagajärjeks ennustavad teadlased uud jääaega. On teada, et CO2 paiskumine atmosfääri hävitab ohtlikul kiirusel osoonikihti. Süsihappegaasi toodetakse nii palju, et loodus ei jaksa seda tasakaalu neutraliseerimiseks enam piisavalt kiiresti ümber töödelda. Tulemuseks on kliima soojenemine ning see põhjustab omakorda Antarktikas jäämägede sulamist, mis mõjutab vee taset meres, soola sisaldust vees ja hoovuseid
samasuguseid huve. Väljakutsed linna jätkusuutlikkusele ja säilenõtkusele Välised tegurid o ressursside piiratus (sh nafta, põllumaa, vesi) o kliimamuutused o ekstreemsed sündmused (suured tulekahjud, ootumatud üleujutused, pikaajaline põud) o elanikkonna suuruse muutus o linnastumine ja linnaarengu intensiivistumine o bioturvalisus (kuritahtlikkus (bioterrorism, militaartegevused), looduslikud sündmused) o finantsvaldkonna ebakindlus (finantskriisid) Sisemised tegurid o haavatav taristu o sotsiaaldemograafilised muutused o sotsiaalne (kodanikuühiskond, sotsiaalsed ja kogukondlikud võrgistikud) ja inimkapital (haridus, koolitussüsteem, tervis; seostuna tööjõu produktiivsuse ja sissetulekutega)
liige ja ideoloogiasekretär Aleksandr Jakovlev, keda Šironini sõnul peeti KGB-s koguni CIA residendiks. Jelena Bonner, Juri Afanasjev, Aleksandr Sobtšak, Gavriil Popov, Gennadi Burbulis, Galina Starovoitova, Valeria Novodvorskaja ja teised tuntud demokraadid olid kõik impeeriumi demonteerijad. Poliitbüroo liikmed Jakovlev, Eduard Ševardnadze ja Vadim Medvedjev ütlesid, et ohtu pole, ja soo- dustasid Liidu hävingut. Kas see oli nende saatuslik viga või kuritahtlikkus, küsib erukindral. Ta kinnitab, et perestroikaajal ilmusid välja kohalikud politikaanid, kes mängisid räpast mängu, igat sorti provokaatorid, kes püüdsid esile kutsuda kokkupõrkeid ja verevalamist, mille olevat ära hoidnud KGB külmavereline tegut- semine, ka Vilniuses jaanuaris 1991. NSV Liidu KGB viimane esimees ja augustiputši korraldaja Vladimir Krjutškov on vandenõuteooria üks tuntumaid arendajaid, kes kirjeldab asju mõne-