• Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp 7) Juure primaarne ja sekundaarne anatoomiline ehitus Primaarne: • Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. • Üheidulehelised õistaimed - juure steeli ossa ei teki kambiumi rakke Sekundaarne: • Esineb paljasseemne ja kaheiduleheliste õistaimede juures • Tekitajaks – kambium
Seespool on kobe rakuvaheruumidega parenhüüm. *Ronijuured-liaanide, luuderohu jms vartel arenevad lühikesed varakult korgistuvad lisajuured.tekivad taimevarre toepoolsel küljel ning talitlevad haardeorganina. Ronijuurte tipud toodavad kleepuvat ainet, mille abil juur kleepub toele(kas teisele taimele, seinale vms ) *Tugijuured- tüvel või varrel arenevad lisajuured mis on taimedele mehhaaniliseks toeks. Kujult ja suuruselt on need mitmesugused. -Kurgjuured- sellised tugijuured mis arenevad tüvel u 1m kõrgusel maapinnast. Suundudes poolt viltu maasse on nad tüvele toeks, kuna maasisesed juureosad moodustavad külgjuuri ning talitavad tavaliste toitejuurtena. *Plankjuured- maapinnast ülespoole kasvavad , laia lauda meenutavad juured . need arenevad pindmise juurestikuga puudel, millel on tugevad horisontaalsed külgjuured Juuremügarad: Taimede , eelkõige liblikõieliste juurtel esinevad mitmesuguse suuruse ja kujuga mügarad moodustised
kasv · Diferentseerumisvööde- püsikudede kujunemine · Külgjuurte vööde- peritsüklist saab alguse · Juurekael Juurte muudendid: säilitusjuured, tõmbejuured e. kontraktiiljuured, õhujuured, assimileerivad juured- kloroplastidega rakud, hingamisjuured, ronijuured, tugijuured, kurgjuured, plankjuured. Juure primaarne ehitus: noored Imavvööde! paljasseemne ning õistaimedest noored kaheidulehelised taimed. Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni. Üheidulehelised õistaimed- juure steeli osasse ei teki kambiumi rakke. Juure sekundaarne ehitus: esineb paljasseemne ning kaheiduleheliste õistaimede juures. Tekitajaks on kambium
' · Troopiline vihmamets hõlmab niisked (kuid mitte soostunud) madalikud ning mäestike nölvad kuni - 1200 m kõrguseni. · Regioonid: o Neotroopika Kesk- ja Lõuna-Ameerika o Aafrika Kongo jõe bassein o Indomalai Indoneesia, Malaka ps., Laos, Kambodza o Austraalia ja Uus-Ginea · Juured: o Plankjuured kolme planguna vertikaalselt tüve toestavad juured o Kurgjuured puutüvest maapinnast kõrgemalt lähtuvad põiki maasse kasvavad ning tüve toestavad tugijuured o Tüvijuured puude alumistest okstest otse maasse kasvavad ning tüve toestavad lisajuured o Õhujuured (mangroovistikus) õhus kasvav lisajuur, mis imeb vett sademetest ja veeaurust Iseloomulikud taimed ja loomad. · Neotroopika ( P- Ameerika ja L-Ameerika):
annaabi.ee 
