Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja
12,3 sentimeetrit ja laius on 10,2 sentimeetrit. Kammil on 19 pikka neljakandilist piid, mis on ühendatud lamavate lõvifiguuridega kaunistatud liistuga. Elasid kahte või kolme ossa jaotatud vildiga kaetud kibitkades (kummivanker, rändelamu), mis asetsesid nelja- või kuuerattalistel alustel Kibitka - katusega saan. Välimus sküütidel: pikad juuksed ja habemed, kaftanid ja kottpüksid, pehmeid saapaid nim. tsuvjakkideks. Vaasidel on alati mingi süzee. Kurgaanid on kalmed, mis on maast enamasti üsnagi kõrgel. Näiteks Tsertomlõk oli 12 meetrit kõrge maapinnast. Tsertomlõki kurgaan, 12 m. Tähtsamad ja suuremad kurgaanid : Tolstoja kalme, Tsertomlõk, Haimanovi kalme, Viis venda, Kul-Oba, Solohha, Kelermes. Enamasti olid kurgaanid keeruka süsteemiga, palju käikke, labürinte jm. Kurgaanidesse pandi surnutele kaasa erinevaid asju, olenes kelle hadu see on. Näiteks sõdalase hauda pandi mõõk, vibu,
,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut
,,Ynglingite saaga", milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut
Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud. 9.KRISTLUSE LEVIK: Jeesuse kannatusterohke elu pidi olema ideaaliks. Pärgament. Raamatumaal e miniatuurmaal. Maa-alused koopad- katakombid-matmiskoht, sellest sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Sarkofaagid. Basiilika(lääs-ida). Reljeefikunst. Seinamaalid. Mosaiigid. Sümboolsed motiivid, piiblilood. 10.RÄNDRAHVAD: Karjakasvatus, käsitöö.SKÜÜDI: hauakünkad-kurgaanid, realism, loomastiil, metall, filigraantehnika-traat, email eheteks, kärgsulatus. KELDID: loomastiil, paelornamentika-skemaatilised kujutised. GERMAANI: loomastiil, paelornamentika, abstraktne, looduse jäljendamine, fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT
Kaev. Minaretid kõrged tornid. - Ornamentaalne dekoratsioon taimemotiiv katab ehitisi ühtse vaibana. Erinevad materjalid. - Damaskuse Suure mosee. - Jeruusalemmas al-Aksa mosee. - Kubbat as-Sahra on vanim kuppelmosee. - Timuri haud Samarkandis, Tads Mahal. - On ehitatud lsose ja linnuseid. - Tarbekunst ormameutika, peene töötlus. Vaibakunst. Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid. - Sküüdi hõimud valitsejatele tehti hauakünkad (kurgaanid) Kul-Oba kurgaanist leitud vaas, mis kujutab nende elu Realistlikud. - Loomastiil metsloomad, mitte realistlikud. Tehnikalt filigraan, email, kärgsulatus. - Keldid sküüdi ja Kreeka kunsti mõju. Paelornament, mille sees loomade või inimeste kujutised. - Germaani hõimude kunst sarnanes Keltide omaga. - Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest.
kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad, ebaloomulikult põimitud metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1