Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril. Mihkli looduskaitseala Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased. Kurese maastikukaitseala Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad. Sealne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse
kivimid põhjaosas. LääneEesti madalik kooseb kivimitest : põlevkivi e. kukersiit , lubjakivi ja dolomiit. Lk 3 Pinnavormid ja pinnamood LääneEesti madalik on ise juba pinnavorm. LääneEesti madaliku lõunaosas kerkib ümbritsevatest soodest kõrgemale KoongaMihkli paekõrgendik muistse nimetusega Soontagana. Soontagana põhjapiiriks on LääneEesti paekalda mandril paiknev läänepoolne lõik Kurese, Mihkli Salumäe (suurim ja kõrgeim 38 m. üle merepinna) ja Aru pangaga. LääneEestis ei esine mägesid . Ja pinnamood on suhteliselt tasane. Kliimaolud Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui SiseEestis. Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam
Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond Kureküla linnamägi – Põlva maakond Räpina vald Kurese ringvall-linnus - Pärnu maakond Kurista linnamägi Kuusalu linnamägi ehk Kuusalu Pajulinn – Harju maakond Kuusalu vald Koila linnamägi Konuvere linnus – Rapla maakond Märjamaa vald Kärla Lihulinn ehk Kärla linnus – Saare maakond Kärla vald Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla
loodusõpperada Loosalu järv Viljandimaa Teringi õpperada 5,2 km laudteed; Alatsi järv Parika Väikejärve matkarada 1 km laudteed; metsik rabamaastik Pärnumaa Avaste looduskaitseala 2,6 km laudteed; looduskaitseala õpperada rikkalik taimestik ja rabaelu Soontagana maalinna-Kurese 2km pikkune rada üle Avaste raba küla matkarada (osaliselt laudtee) Läänemaal Marimetsa raba Laudtee Tuhu raba õpperada 1km laudteed; rabamaastik,taimed loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad)
annaabi.ee 
