Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist * tekivad tugevad maavärinad * Californias Kahe mandrilise laama põrkumine * laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks
kasvukeskkonna mõjuritest. Reetina düsplaasia on üks liik võimalikest vaegarengutest. Sõna "düsplaasia" ise tähendab organi või koe ebapiisavat, puudulikku või ka vigast arengut. Reetina düsplaasia tekib, kui silmaalgme kaks teatud kihti ei ühendu vajalikul määral. Mõõdukas RD (multifokaalne RD) väljendub kurdudena võrkkestal ning vahel kutsutaksegi sellist nähtust võrkkesta kurdudeks, ingl. k. "retinal folds". RD geograafilise vormi puhul on ühendumata alad laialdasemad Täieliku ühendumatuse puhul räägitaksegi täielikust RDst ning see tähendab, et reetina on täielikult irdunud. RD ei ole süvenev. See on kaasasündinud defekt ning loom juba sünnib sellises seisundis, mis elu jooksul ei muutu. RD on diagnoositav juba 68 nädala vanustel koertel, kuid kuna silm on siis veel väike ja ka kuts vingerdab ega
u. 99% maailma rahvastikust. 14 riigis kehtib sotsialistlik ühiskonnakord, teised on kapitalistlikud riigid, nende hulgas moodustavad eri rühma poliitilise sõltumatuse võitnud noored rahvusriigid, kes on asunud mittekapitalistlikule arenguteele. Asumaade osatähtsus on 20.saj. pidevalt vähenenud. [5] -Mäeteke. Suur osa maakera mäestikust on tekkinud laamade põrkumise tagajärjel. Kui ookeanialune laam põrkub kokku mandrilise laamaga, surutakse õhem ookeaniline laam kurdudeks. Kui laamad liiguvad üksteise suhtes pikisuunas, tekivad murrangud. Murrangute käigus võivad mõned kivimiplokid kerkida ja teised vajuda. Mandrite tänased piirjooned on välja kujunenud miljonte aastasadade jooksul. -Maavärinad. Maa sisejõud avaldub maavärinate ja vulkaanipursete kaudu, mõlemad loodusnähtused on seotud laamade kokkupuute ala murranguvöönditega. Maavärinad tekivad laamade erisuudalisel liikumisel või siis olukorras, kus laamade liikumiskiirus on erimev
Mägismaad tekkivad tektooniliselt aktiivsetes piirkondades. Mägismaale on iseloomulikud suured absoluutsed kõrgused ja väikesed suhtelised kõrgused. Tüüpilised mägismaad on Armeenia mägismaa, Iraani mägismaa ja Tiibeti mägismaa. Mäestike teke - Mäestikud ja mägismaad on tekkinud kauges minevikus ja tekivad tänapäevalgi laamade servades. Maakoore liikumise tagajärjel painduvad kivimikihid seal kurdudeks või kerkivad ja vajuvad piki maakoorde rebitud lõhesid. Kurdmäestik Mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. See protsess toimub tektoonilistes survevööndites, näiteks kahe laama põrkepiirkonnas. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke
tegelevad geoloogid. lahknevad ehk tõukeservad Tõukeservad paiknevad ookeanide keskmäestike alal, mis esinevad kõigis ookeanides, moodustades ligikaudu 70 000 km pikkuse ühtse veealuse mäestikusüsteemi. Keskmäestiku telje osas on maakoores sügav (kuni 2000 m) lõhang ehk rift. kokkukulgevad ehk põrkeservad Laamade kokkupõrkel muljutakse maakoor kurdudeks (ookeani süvikute kohal, nt mis ümbritseb Vaikset ookeani). liuguvad ehk liugeservad.külgnevad laamad nihkuvad üksteise suhtes erakordselt suurte horisontaal amplituutidega (San Andrease nihe Kalifornias). Kaasnevad maavärinad. 4. Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). Maakoore kõikuvliikumised haaravad ulatuslikke maakoore piirkondi. On väga aeglased vertikaalsed vajumis- ja kerkimisliikumised. Tahkes kehas esineb kolme liiki
annaabi.ee 
