Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks. Ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid
Teised on meteoriitide poolt kulutatud äärtega. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuu omad, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Palavuse nõgu Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia, inglise keeles Caloris Basin, saksa keeles Calorisbecken või Caloris-Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. See punkt on alati samas kohas. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Palavuse nõgu, umbes 1550 kilomeetrise läbimõõduga kraater, mille arvatavasti tekitas 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid või komeet. Pildil on kollasega kujutatud kraatri esialgu hinnatud suurus Mariner 10 fotode järgi ning sinisega on kujutatud kraatri suurus, mis põhineb MESSENGER-i fotodel. Astangud
Kui täna õhtul lähed oma sängi, siis ootavad Sind seal tolmulestade hordid. Tolmulestasid on kümneid eri liike, neist Dermatophagoides pteronyssinus on levinud Euroopas ja Dermatophagoides farinae Ameerikas. Need kaks kosmopoliitset liiki on suurimal määral esindatud ka Eesti magamistubades. Peab olema rõõmus selle üle, et me ei näe tolmulestasid. Nende nägemine ei laseks Sul rahulikult magada. Poolkerakujulistel elukatel on pikkust 0.2 - 0.4 millimeetrit. Pehmet, kurdudega ihu katavad ka üksikud harvad karvad. Jalgu on neli paari, nii nagu kõigil ämblikulaadsetel. Elukatel ei ole silmi. Tolmulestasid on tegelikult igal pool. Eriti head tingimused on nendel eluks aga voodites, kus on piisavalt niiskust, sooja ja toitu. Üks madrats võib sisaldada rohkem kui 10 miljonit lesta. Toiduks tarvitavad lestad inimese ihust eralduvat kõõma, mida tekib ühel inimesel ööpäevas umbes 1 grammi võrra.
Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks.
Becken) põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1350 km. Caloris tähendab ladina keeles 'soojuse'. Nõgu on nime saanud sellest, et ta on Merkuuri afeeli ajal Päikesele kõige lähema Merkuuri punkti läheduses. See punkt on alati samas kohas. Oletatakse, et kraater sarnaneb Kuu suurtele "meredele". Palavuse nõol on selgesti eristatavad kolme kilomeetri kõrgused kontsentrilised rõngad ja radiaallineamendid. Nõo põhjas on vagude ja kurdudega siledad tasandikud. Kraater tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel üle 100 km läbimõõduga taevakehaga. Väljapaiskunud aines jõudis 600 kuni 800 kilomeetri kaugusele. Kraater kattus osaliselt laavaga. Kokkupõrkest tingitud seismilised lained koondusid planeedi vastasküljel antipoodpunktis, moodustades lõhutud, kaootilise maastikuga nn veidra piirkonna, kus Merkuuri koor paiskus segi ning murdus tükkideks.
särama löönud, ja kui ta pilgu heidab, paljastuvad ta silmade tupest haljad mõõgad. Temast võluvamat pole ollagi, ja teda ihkab nii rändaja kui ka paigalpüsija, ja tal on lõhnavad huuled ja need on pehmemad koorevõist ja magusamad meest.--- Ja tema rind on otsekui maantee mägede vahel ja tal on seal nagu elevandiluust kuplid, ja õrnadest puusadest ääristatud kõht, otsekui õitsev lilleõis oma pehmete kurdudega, mis on üksteise peal ja pringid reied nagu pärlitest sambad, ja tuharad, mis laienevad otsekui kristallmeri või valgusemäed, ja tal on väikesed jalad ja käed, mis sarnanevad kullakangidega.'' Varasemas araabia kirjanduses ja luules on sageli juttu pirtsakast, isemeelselt, iseseisvast rikkast naisest, kes elab oma mõnuks, ei taha end siduda kindlalt ühegi mehega, reisib, pillab raha ja naudib elu. Eriline mõju oli naistel araabia varasemale
3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju. Sisemine aju- või seljaaju kest on pehmekest (pia mater cerebralis või spinalis). See liibub otse vastu närvirakke ning ümbritseb ajukoort koos kõige selle kurdudega. Seljaaju puhul liibub kelme vastu valget ajuollust. Need kelmed sisaldavad suurel hulgal veresooni. 38 Ämblikuvõrkkest (arachnoidea) on keskmine kest ja liibub otseselt vastu kõvakelmet ja ulatub oma peente kiududega sisese ajukestani ja moodustab subarahnoidaalse ruumi (ämblikvõrkkelme alune ruum). See ruum on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Ämblikvõrkkestas puuduvad peaaegu täielikult veresooned.
annaabi.ee 
