Neid läbirääkimisi survestas USA-juhitav koalitsioon, mis on toetanud võitluses äärmusrühmituse ISIS dzihadistidega nii kurde kui Iraagi vägesid. Oktoobri keskpaigas vallutasid tagasi Iraagi väed kogu naftarikka Kirkuki kubernerkonna, jättes kurdid ilma suurest osast naftatuludest ja andes suure löögi nende iseseisvuslootusele. Samuti lahkus Iraagi Kurdistani president oma ametist iseseisvusreferendumile järgnenud sündmuste tõttu. Iraagi sõjavägi andis kurdidele ultimaatumi taanduda Fishkhaburi piirialalt. USA-juhitavast invasioonist saadik 2003. aastal ja eriti alates ISISe 2014. aasta pealetungist Põhja-Iraagis on kurdid võtnud oma kontrolli alla alasid, mida ka Bagdad enesele nõudleb. Kuid Iraagi väed on kõik vaidlusalused maad tagasi vallutanud, suure osa sellest kurdide vastupanuta. USA mõju Ameerika Ühendriigid mitte ainult ei täitnud Erdoganile antud lubadust Süüria
Konflikti osapoolteks on Türgi riik ning kurdid. Kurdid on arvukuselt Lähis-Ida neljas rahvus. Nad elavad nelja riigi aladel, olles igas riigis silmitsi eri probleemidega. Kurdid on tuntud sellegi poolest, et nad on kultuuriliselt lõhestunud ega suuda üksteisega koostööd teha. Konflikti põhjus peitub kauges minevikus. Peale Esimest maailmasõda, mil Osmanite riik hävines, sündis selle aladele oluliselt väiksem Türgi. Sèvresi rahu 1920. aastal lubas anda kurdidele enesemääramisõiguse oma riik luua, kuid kaasaegse Türgi riigi looja Mustafa Kemal Atatürk lepingut ei tunnistanud ja 1923. aasta Lausanne'i rahus pole enam kurdide riigist sõnagi. Peamiseks konflikti põhjuseks on kurdide soov saada eraldatuks teistest riikidest ning olla eraldiseisev riik. Türgi eesmärk on säilitada võim kõikidel oma riigi aladel. Türgi oleks saanud konflikti ennetamiseks loovutada territooriumit kurdidele ning siiski mainida
aastal alustati Iraagis programmiga „Nafta toiduainete vastu“. See oli mõeldud ajutiseks abinõuks, et kindlustada nafta müügist saadud raha eest toiduainete ostmist nälgivale rahvale. Kulus poolteist aastat, kuni Iraak suutis lõpuks Julgeolekunõukoguga kokku leppida programmi realiseerimise osas. Seetõttu alustas Iraak nafta eksporti alles 1996. aasta detsembris ning esimene kogus toiduaineid jõudis rahvani alles 1997. aasta märtsis. 1996. aastal ründasid Iraagi väed kurdidele kuuluvat Arbili linna riigi põhjaosas. Iraak viis läbi väikese rakettide katsetuse, keeldudes sealjuures riiki lubamast ÜRO relvastuskontrolli inspektoreid ja ka kõiki teisi sõltumatuid vaatlejaid. 1998. aastal teatasidki ÜRO inspektorid, et Iraak teeb neile kõikvõimalikke takistusi kontrollreidideks. President Clinton ähvardas Iraagi suhtes sõjalist jõudu kasutada. Sellele vaatamata keeldus Iraak
Rahvasteliidu tegevus lõppes seoses II maailmasõja puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 1946. aasta aprilli lõpus, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Eesti kuulus Rahvasteliitu 1921-1940. aastal. Tavaliselt räägitakse selles seoses kui Eesti diplomaatia suursaavutusest, ka kindral Johann Laidoneri häbiväärsest tegevusest Kurdistani jagamisel Türgi, Iraani ja Iraagi vahel, seda vaatamata sellele, et I maailmasõja ajal olid Antanti riigid lubanud kurdidele nende toetuse eest vähemalt autonoomia staatuse. Laidoner äsjaiseseisvunud väikerahva esindajana oli kohane kuju ühe teise rahva iseseisvumislootusi hävitama. Kurdide lootusetu võitlus iseseisvuse eest on kestnud tänapäevani. Mida arvasid inimesed Saksamaal Versailles' kokkuleppest? Kui rahulepingu detailid 1919. juunis avalikustati, tabas enamik sakslasi õudustunne. Saksamaa
annaabi.ee 
