2.1. Uimastisõltlased Tartu linnas 2.1 Valim 2.2Tulemused 2.3. Uimastisõltlaste rehabilitatsioonivajadus Tartu linnas 2.5 Järeldused ja ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 5 Lisad 6 6. ALLIKATE LOETELU 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013. National Report on Drug Situation in Estonia 2013. Eurostat.[ http://www.emcdda.europa.eu/publications/country-overviews/ee] 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6.Anthony, W. A., Farkas, M. D
(hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik tähelepanuvõime). Kui aga kokaiini tarbida, siis lapsel võivad tekkida püsivad psüühilised häired (kergesti ärrituvad, emotsionaalselt ebastabiilsed, raskused keelelises-ja tunnetusprotsesside arengus). 4. Autoriteet (https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/45162/terviseekspert-eesti- uhiskond-ei-ole-kanepi-seadustamiseks-valmis ) Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova on kindel, et Eesti ei tohiks veel legaliseerida kanepit. Ta usub, et riigi võimekus legaalseid uimasteid (alkohol ja nikotiin) ja nendega seotud kahjusid kontrollida on väiksem kui illegaalsete ainete kontrolli võimalus. Tema sõnul tuleks leida võimalus, kuidas pakkuda toimivat abi alkoholisõltuvuse korral, enne kui arutada veel kolmanda uimasti vabaks laskmisest.
amfetamiini amfetamiini kahjulikke tarvitamisest mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003)
riskiv seksuaalkäitumine, autoga kihutamine) võib ennetada 40–70% enneaegsetest surmadest. Tulemuste saavutamise võtmesõnad on tahe, teadmised ja koostöö. Just sellised teadmised, mis võimaldavad teha õigeid valikuid ning need koostöös ellu viia. Kui me ei investeeri laste tervisesse, näitab see hoolimatust oma rahvasse ja tulevikku. Kirjandus: Aasvee, K.; Poolakese, A.; Minossenko, A.; Kurbatova, A. (2009). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2005/2006 õppeaasta. Tervise Arengu Instituut. Tallinn. http://www2.tai.ee/Terviseinfo/Trykised/PROOF_HBSC_raport_01.10.2009_F6_grayscale_F OLD.pdf Adams, E. K.; Johnson, V. (2000). An Elementary School-Based Health Clinic: Can It Reduce Medicaid Costs? – Pediatrics, 105(4): 780-788. Allaste, A-A; Kurbatova, A.; Lagerspetz, M. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Tallinn: Valgus. Armstrong, N.; van Mechelen, W
Üha enam klubikülastajaid hakkas katsetama illegaalsete narkootikumidega. Muutusid käitumisnormid, kasvas tolerantne suhtumine uimastitesse. Eelkõige levis ja muutus tavapäraseks kanepi tarvitamine. Peamiselt kanepi jõudmine teistesse sotsiaalsetesse 4 keskkondadesse, kui peod või klubid, on suurendanud noorte huvi selle uimasti katsetamisvõimaluste vastu (Allaste, Lagerspetz, Kurbatova 2005, 32;33). Põhjus, et kanep on illegaalne uimasti, kujundab noorte tarbimisharjumusi. Võimalus seadusega vastuollu sattuda tekib koolinoorel eelkõige kahel juhul. Kanepit ostes ning seda tarbides. Seepärast on olulised valikud, kuidas seda teha. Seepärast: - valitakse uimasti üleandmiseks turvaline koht; - kohtumine vahendajaga on põgus ning ostu- müügiakt toimub kiirelt, liigsete sõnadeta; - tarbimise koht valitakse hoolikalt;
tagasilangev ja fataalne. Võõrutusseisund - mitmesuguse raskusastmega sümptomite kogum, mis tekib narkootilise aine absoluutsel või suhtelisel ärajätmisel juhul, kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua ja/või suurtes annustes. 41 KASUTATUD MATERJALID: 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2002. National Report on Drug Situation in Estonia 2001. Tallinn: AS Spin Press. 2. Abel, Talu, Kurbatova et al. 2003. National Report on Drug Situation in Estonia 2002. Tallinn: AS Spin Press. 3. Abel, K., Talu, A., Kurbatova, A., Ahven, A., Denissov, G., Neuman, A. 2003. Narkomaania Eestis 2002. Tallinn: AS Spin Press. 4. Allaste, A.-A.(toim.) 2000. Uimastite levik noorsoo hulgas. Tallinn: Akadeemia Trükk. 5. Allaste, A-A., Hammer, K. 2000. Eesti Inimarengu Aruanne 1999: Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Eestis ja teistes Euroopa riikides. 6. Eik, E. 1997
annaabi.ee 
