10. Wer Sorgen hat, hat auch Likör. Häda ajab härja kaevu. 11. Wo kein Kläger ist, ist auch kein Richter. Kus tegijaid, seal nägijaid. 12. Was du nicht willst, das man dir tu`, das füg` auch keinem anderen zu. Ära tee teisele seda, mida ei taha, et sulle endale tehtaks. 13. Der dümmste Bauer hat die grössten Kartoffeln. Lollidel veab. 14. Den letzten beissen die Hunde. Kes ees see mees. 15. In der Not frisst der Teufel Fliegen. Hädaga sööb kuratki kärbseid (?). 16. Alte Liebe rostet nicht. Vana arm ei roosteta. 17. Lügen hat kurze Beine. Valel on lühikesed jalad. 18. Wissen ist Macht. Tarkus tarviline vara. 19. Die Katze kann man nicht im Sack kaufen. Põrsast kotis ostma. 20. Der Apfel fällt nicht weit von Stamm. Käbi ei kuku kännust kaugele. 21. Liebe macht blind. Armastus teeb pimedaks. 22. Irren ist menschlich. Eksimine on inimlik. 23. Hand in Hand arbeiten. Käsikäes töötama. 24
nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!" INIMESE OLEMUS: "Jah! Inimeste põlv on vaadata nii paha, et seda nähes kuratki ei taha neid enam kiusata." " Hõiska, hing, ja õlles uju! Milleks mulle vaev ja hool? Rõõmsad laulud, uljas tuju omast käest on igal pool." " jah, mees on see, kes eal ei jahmata, vaid krahmab sealt, kust annab krahmata, ja sellele, kes krabama on kraps, saab kuld ja kroon ja kaunis tütarlaps." HEAD MÕTTED: "Aeg- ajalt huvitav on siesta taadi ees, seepärast astun vahel siia sisse. See on tast kena, et nii tähtis mees nii inimlikult suhtub kuradisse." Te üle saite
Iga kord kui Faust piiblit luges, hakkas koer haukuma viidates oma ebausule selle suhtes. Talle meeldis näidata oma võimeid ja sellega teisi imestama panna (näiteks keldris Leipzigis, kus ta võlus kõigile erinevaid jooke ja narris nendega neid). Meistofeles oli ka humoorikas, näiteks teose alguses ta ütleb: ,,Aeg-ajal vanameest näen meeleldi ja püüan, et me vahekord võiks kesta. See temast kena on, et kuratki ta ees võib inimlikult juttu vesta." Sellega tõestab kurat ka oma inimlikkust. Ta vihkas kõike maapealset ja pidas seda kasutuks, see-eest tema allmaailm oli kõige tähtsam. Irooniline on see, kuidas Mefistofeles üritab hävitada kõike maapealset, kuid see ei õnnestu tal kuidagi ning kui väga ta ka ei püüaks, siis Fausti hinge ta endale ei saa. Samas oli irooniline ka see, et kuigi Mefistofeles oli kurat ja kõige kurja esindaja, siis
sellest lahti. Mefistofeles vihkas inimkonda ja kõike maapealset. Ta tahtis kõiki hävitada ja kurtis oma kurba saatust, et ta inimestest lahti ei saa: ,,Ja veel see neetud looma,- inimsugu seal pole miskit peale hakata! Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Tal on inimesi nii halb vaadata, et ta ütleb, et isegi tema ei taha neid enam piinata: ,,Jah, kõik see värk on vaadata nii paha, et nende häda nähes kuratki ei taha neid enam piinata." Mefistofeles halvustab ka kõiki teadusi. Ta arvab endast päris palju, vastasel juhul poleks ta julgenud jumalaga kihlvedu teha. Ta tahab olla maailma valitseja ning ideaalseks peab oma põrguriiki. 4.2. Mefistofeles pakub Faustile oma teeneid, sest tal on vaja võita kihlvedu jumalaga ja tõestada, et Faust ei jää lõpuks jumalale truuks ning ei jõua teadmiseni, igavese tõeni. Ta ütles jumalale: ,,Kas veame kihla? Kaotate ta veel. Ta ilmaaegu rühib,
annaabi.ee 
