13.ndal märtsil käisime klassiga Adamson-Ericu kunstimuuseumis. Püsiekspositsioonid näitustesaalides andsid meile hea ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust läbi tema eluperioodi. Praegune juubelinäitus keskendus Adamson-Ericu kujunemisperioodile 1920. Ja 1930. aastatel. Näituse idee toetub ühele unikaalsele mälestusraamatu materjalile, mille kirjutas Adamson-Eric 1939. aasta suvel põhjarannikul Leetses. Huvitav käsikiri olevat näituse kuraatorit inspireerinud lisama väljapanekusse Adamson-Ericu poolt tekstis mainitud kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendiumide osas
Documenta on pigem vasakpoolse meelsusega näitus. Eesti kunstnikud pole Documental esinenud. Manifesta- Euroopa riikides "rändav" noorte kunstnike biennaal. Manifesta asutati 1996. aastal ja sellesse on poliitiliselt kodeeritud Berliini müüri järgne ühinev Euroopa. Manifesta on Euroopa noorte kunstnike rändav biennaal. Kunstnikud ei esinda siin niivõrd riiki nagu Veneetsia biennaalil, kui iseennast. Manifestat korraldama valitakse kolm kuraatorit, kellest igaüks valdab infot Euroopa eri piirkonna kunstielu kohta. Kuraatorid valmistavad näitust ette terve aasta, reisides ringi mööda Euroopa maid ja kogudes informatsiooni noorte kunstnike kohta. Nii on Manifesta ülesehitusse ja korraldusloogikasse kodeeritud Ühineva Euroopa poliitika. Esimesel Manifestal 1996 Roterdamis pidi iga kunstnik mahutama oma töö konteinerisse. Jaan Toomik lõi illusoorse keskkonna: konteiner
Juba Stremme esimesed kavandid näitasid selgelt tema täielikku saamatust ja ebapraktilikkust; kõik nad leiti Peeterburis täitsa kõlbmatud olevat. Oma vabanduseks juhib Stremme tähelepanu sellele, et ta kohalikkude oludega tuttav polevat ja vene keelt ei mõistvat; ka olevat ta tööga üle koormatud, nimelt võtvat loengud palju aega (milles kõigis oli palju tõtt). 12 Stremme kavandite absoluutne ebapraktilikkus sundis kuraatorit ja ülikooli valitsust uute ehitiste läbiviimiseks (tarvidus nende järele suurenes iga aastaga) kutsuma jälle ajutiselt kedagi praktilist arkitekti. Sarnane leiti a. 1843 Karl Winkler'i38 isikus. Kuid sellega ei võitnud ülikool palju, sest Winkler osutus (vähemalt ehitustehnilises suhtes) mitte palju paremaks kui Stremme. Tema hulgalistest kavanditest leidis Peeterburis kinnitust ainult kliiniku laiendamise kavand. See laiendamine teostati lõpuks aa
Documenta 7 (1982) ja lõppes Documenta 8 (1987), on Beuysi “kohalolek” hilisematelgi näitustel tuntav. III. Manifesta (asutatud 1995, Euroopa riikides rändav biennaal) Euroopa riikides “rändav” noorte kunstnike biennaal. Manifesta asutati 1996. Aastal ja sellesse on poliitiliselt kodeeritud Berliini müüri järgne ühinev Euroopa. Kunstnikud ei esinda siin niivõrd riiki nagu Veneetsia biennaalil, kui iseennast. Manifestat korraldama valitakse kolm kuraatorit, kellest igaüks valdab infot Euroopa eri piirkonna kunstielu kohta. Kuraatorid valmistavad näitust ette terve aasta, reisides ringi mööda Euroopa maid ja kogudes informatsiooni noorte kunstnike kohta. Nii on Manifesta ülesehitusse ja korraldusloogikasse kodeeritud Ühineva Euroopa poliitika. Eesti kunstnikud Manifestal Esimesel Manifestal 1996 Roterdamis pidi iga kunstnik mahutama oma töö konteinerisse. Jaan Toomik lõi illusoorse keskkonna: konteiner kui suur akvaarium, milles ujusid
annaabi.ee 
