Arvestades hoone erilist arhitektuuriajaloolist väärtust, peaks paralleelselt muudele funktsioonidele kujunema härrasmaja kasutamine ka turismiobjektina. /6, lk9/ Mälestisel ja kaitsealal leevendusi ei tehta, kuid omanik võib kaitsevööndis ilma Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata teha territooriumi korrastustöid, mis ei kahjusta mälestist (niitmine, prahi koristamine). Kõik raietööd tuleb kooskõlastada. /8/ 3. Restaureerimine Keerukate stukkilustuste tõttu Valges saalis, kuppelsaalis, sinises saalis ja mõndades teistes ruumides võivad restaureerimistöid teostada vaid vastava ala spetsialistid. Teisi, lihtsamaid ruume võivad remontida mistahes ehitusorganisatsioonid. /7/ Kokkuvõte Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus. Läbi ajaloo on oma panuse nii restaureerimises kui ka üldises korrashoius andnud paljud
a. ainuvalitsejaks Sel ajal hakati ehitama terme, mis meenutasid losse. Caracalla puhastas termide ehitamiseks üle 12 hektari, mis on suurem ala kui Rooma vanim kindlustatud südamik Kapitooliumi künkal. Selle kümbluspalee jaheda vee basseinis võis mõne minuti vältel vahetada 1500 m3 vett, veepaakides aga oli varuks 33 000 m3. Teenijaskond ja teenuste nomenklatuur ületas seniolnu, iga päev võis tuua mõne uuenduse. Arhitektuur oli imposantne. Näiteks paiknes sooja vee bassein kuppelsaalis, mille läbimõõt oli 35 meetrit. (selle ületas siiski Hadrianuse ajal püstitatud ja tänapäevani säilinud Uus Panteon, mille kupli alla võib paigutada kera läbimõõduga 43,5 m) Caracalla termide peahoone pindala oli 216 112 m2, olles üks luksuslikumaid ja mugavamaid sel ajal. Caracalla terme kaunistasid mosaiikpõrandad, marmorist sambad ja skulptuurid. Seal oli suur raamatukogu, puhke- ja vastuvõturuumid ja söögisaalid, samuti spordisaalid ja basseinid, muusikatuba ja lilleaed
vabahärra ja Prantsuse armee brigaadikindrali Karl Georgiga (1725- 1804). Nende poeg, major vabahärra Peter Gustav von Stackelberg (1762- 1826) sai mõisa endale perekonna omandi jaotamisel 1791. aastal. Tema kui Stackelbergide Riisipere haru esiisa viis mõisakeskuse Vilumäele, mida hakati kutsuma Uue- Riisipereks. 1820. aastal valmis seal paleetaoline härrastemaja, mis kuulub klassitsistliku ehitusstiili tippude hulka Eestis. Hoone keskosas paiknevas kuppelsaalis oli Stackelbergide aegu esivanemate portreegalerii, saali seinakarniisides olevat varem asetsenud raudrüütli kujud. Riisipere mõisast jutustasid 19. sajandil paljud balti aadlike reisikirjeldused. Siinsed härrased olid tihedalt sugulussidemete kaudu seotud Hiiumaa Suuremõisaga- Peter Gustav oli abielus kuulsa ,,mereröövli" vabahärra Ludwig vin Ungern- Sternbergi tütrega, kes sai endale hiljem miniaks oma venna Constantini tütre.
lõunapäikese kätte. Aknad olid klaasitud. Vett kuumendati hüpokausti abil. Termid koosnesid riietusruumist, võimlemisruumist, kuumast saunast ( caldarium ), lavaruumist ( laconium ), soojast ruumist Tepidarium ) ja külmast saunast ( frigidarium ). Lisaks arvukalt kõrvalruume: lektooriumid, staadionid, mängusaalid, raamatukogud. Rooma kuulsaimad termid olid Caracalla termid ( 206. - 235. a. ) paiknesid kokku 12 ha suurusel territooriumil, sooja vee bassein asus 35. m läbimõõduga kuppelsaalis). Caracalla termide tarindus oli peensusteni läbi mõeldud. Massiivsed tellispiilarid olid tehtud nissidega õhuliseks, sinna sisse olid ehitatud trepid, võlvid avardasid ruume, siseviimistluses kasutati hulgaliselt hinnalisi materjale - profüüri, marmorit, punast graniiti. Palju oli mosaiike, reljeefe, skulptuure. 4.sajandi. algul ehitatud Diocletianuse termid ei suutnud Caracalle termide suurejoonelisust ületada. Rooma keisrite elupaigaks olid paleed ja villad
annaabi.ee 
