Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selleseinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele võisammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis avanesid kaaristuna kesklöövi poole. Vahel asendas empoore kitsas käik müüri sees e trifoorium. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest
Kupli eeskujuks võtis Tempietto, mis on muidu eraldiseisev ehitis. (pildil) J. A. GABRIEL väike Trianon Versailles' pargis (pildil) ja Madeleine'i kirik Pariisis, mis on kristlik akendeta kirik. Saksamaa oli poliitiliselt killustunud. Jõukeskusteks olid Põhja-Saksamaal Pr eisimaa ning Lõuna-Saksamaal Baierimaa. K. F. SCHINKEL tuntuim ehitis on Peavahi hoone Berliinis, Teatrihoone, Muuseumihoone. Ta on töötanud ka Potstamis, kus valmis kuppelkirikuna Nikolai kirik. L. von KLENZE Baierimaa kuulsaim arhitekt, tema teoseid võib leida eriti südalinnast. Ta on kujundanud nt Kuninga väljaku. Talle meeldis kopeerida antiikseid teoseid, nt Doonao kaldale Walhalla (pildil) (=taevane loss; siseruumide paigutuse mõtles ise välja), mille sees on kuulsate saksa väejuhtide kujud. Klenze on teinud ka akendeta ühiskondlikke hooneid. Venemaale jõuab klassitsistlik arhitektuur 18. saj lõpus ning kujuneb väga populaarseks
ristiusu vastu, otsustab Bütsantsi õigeusu kasuks, talle meeldis see rituaal, mis oli õigeusu kirikus (seisad 6 tundi püsti täiskirikus,laulad,vippii). Töötatakse välja slaavi tähestik. Jumalateenistused oma keeles. Levis Kiievi Venemaal kirjaoskus. Kõige vanemad ehitismälestised on kirikud, kloostrid. Kiievis oli 11. sajandil 8 turgu ja 400 kirikut. Kõige võimsam katedraal on Sofia. Eeskujuks Bütsants. Siin saab Vana-Vene usuelukeskuseks. Kavandati 5-löövilise kuppelkirikuna, aga Kiiev ehitab 13 kupliga,erakordne on kuplite arv. Praegusel kujul on Sofia katedraal olemas, põhjalik ümberehitus tehti 17. sajandil. Ka siin kaetakse kirikuseinad mosaiikide ja freskodega,need on suures osas säilinud, hästi restaureeritud. Ei jäänud Bütsantsile alla, kasutatakse kuldset fooni. Kauneim mosaiik on Jumalaema kujutis. 1240- mongolid ja tatarlased põletavad Kiievi maha, tapavad. Kiiev kaotab juhtiva koha. Vladimir Suzdali vürstiriik. 12
Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi või tellist. Tellistest kirikud laoti tihti teisevärvilise mördiga, saavutades nii Bütsantsist pärit "triibuliste" kirikute efekti. Vana-Vene riigi keskuseks 11.sajandil oli Vene linnade emaks nimetatud Kiiev, kus olevat olnud 400 kirikut. Kiievi ehituskunsti kauneimaks mälestiseks oli aga tänini säilinud Sofia katedraal, mis põhiplaanilt kavandati Bütsantsi kirikuid meenutava viielöövilise kuppelkirikuna. Erinevalt aga Bütsantsist, kus kirikute kuplite arv ei ületanud viit kuplit, kroonib Kiievi Sofia katedraali 13 kuplit (suurem kuplite arv oli omane paljudesse vene linnadesse ehitatud kirikutele). Kesksel kohal on peakuppel, mida ümbritsevad madalamad körvalkuplid, mis kuni 17.sajandil toimunud ümberehituseni olid lamedavormilised. Kuni ümberehituseni ümbritses kirikut läänest, põhjast ja lõunast ka lahtine galerii.
annaabi.ee 
