tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik. Näiteks külmas vees ujumisel. Kuum põhjustab kuumaurtikaariat. Ultravioletkiirgus võib põhjustada nn. solaarurtikaariat, tekib päikesest või solaariumi valgusest, esineb harva. Sagedamini haigestuvad naised. Kolinergiline urtikaariat soodustab higistamine, füüsiline koormus, kuum duss, psüühilised emotsioonid. Nahale võib tekkida sadu väikseid, väga sügelevaid kuplasid. Esineb sagedamini teismelistel ja noortel täiskasvanutel. Rõhuurtikaariat soodustab tugev surve nahale, nt. taldade all pärast käimist, tuharatel peale pikaajalist istumist. Turselised valulikud alad võivad püsida 6-48 t. Dermografismiurtikaaria nn. nahale ,,kirjutamise" järgselt. Naha sügamis-, riiete hõõrdumiskohtadele, ka sooja dussi all pestes, tekivad juttidena väga sügelevad kublad. Soodustab närvipinge ja ärritus
lagunevad. Mürgistus avaldub kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisusena. Värske taime suures koguses söömine võib lõppeda surmaga. Välispidine kokkupuude taimemahlaga võib põhjustada nahapõletikku, ekseemi, sügelust (Kaur jt, 2010). Nõges. Eestis väga mürgiseid nõgeseid ei kasva. Kõrvenõgest või raudnõgest katsudes pääseb kõrvetava toimega vedelik karva tipus olevast mahutist välja ja põhjustab kihelust, punetust, valu, ja kuplasid. Need aistingud mõne aja pärast mööduvad. Toore nõgese söömine võib esile kutsuda allergiat ja seedehäireid (Kaur jt, 2010). Harilik jõulutäht ehk piimalill. Taim on ohtlikult mürgine, sisaldades vähki tekitavat ja nahka ärritavat piimamahla. Sattudes nahale, limaskestadele või silma, võib tekitada kohalikke kahjustusi. Jõulutäht on põhjustanud raskeid mürgistusi lastel, kes on taime lehti närinud (Kaur jt, 2010). Alpikann
eostumisvastased vahendid, bromiidid) tarvitamisega. Harva esineb iseseisva haigusena. Sümptomite raviks sobivad voodireziim, jalgade ülespidi hoidmine, kompressid ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Viimased on tõhusamad ägeda erüteemi puhul. Määrida lööbe piirkonda mentooli- või anestesiinpiiritusega. Tursete tekkel tuleb pöörduda koheselt arstile. rohkesti juua. Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega. (nõgeskubel) KAS ON NAKKAV? Naha esmased lööbeelemendid ei ole nakkavad. Naha TEISESED lööbeelemendid tekivad esmaste arenemise või taandarenemise tagajärjel (tavaliselt kaasnevad nahahaigustega). VORMID kett, koorik, haavand, arm. RAVI/SOOVITUS
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp gia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kuplad ( urtikaaria )" ( TheMerckManual, 1992). Allergilise lööbega haigus on nõgestõbi ehk urtikaaria. Haigusel ei ole tegelikult nõgestaimega mingit seost. Nimi on tulnud sellest, et lööve meenutab nõgese kõrveta- misel tekkinud kuplasid nahale tekivad turselised, nahapinnast kõrgemad alad. Haigusele on iseloomulik naha sügelemine ( vt joonis 4 ). Allergiat võib põhjustada ligi 2000 ainet. Kõige sagedamini tekitavad lööbe antibiootikumid, valuvaigistid. Samuti võib tekitada haigust alkohol, hallitusjuust, eksootilised mereannid. Viimastel aastatel on nõgestõve põhjuseks ka viirused, stress, füüsiline koormus. Joonis 4. Urtikaaria kaelal 3.1 Löövete ravi
annaabi.ee 
