Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kupaaz" - 5 õppematerjali

Destileerimata joogid
3
doc

Destileerimata joogid

DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein ­ saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid ­ valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) ­ saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi ­ valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged ­ saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid

Toit → Toitumisõpetus
23 allalaadimist
Käärimine tööstuses
9
odt

Käärimine tööstuses

Käärimiseks vajalik suhkur lahustatakse väheses mahlas või vees, kui vee lisamine on retseptis ette nähtud. Veini käärima panek. Vastavalt retsptile ja valitud klaasnõu suurusele võetakse vajalik kogus vett, mahla ja eelnevalt mahlas või vees lahustatud käärimiseks vajalik kogus suhkrut ning valatakse kõik pudelisse. Kohe lisatakse ka pärmi puhaskultuur arvestusega, et 10 l kohta oleks 0,5 l käärivat mahla. Pressitud mahla korral võib valmistatud mahla, vee ja suhkru segu (kupaaz) puhaskultuuri puudumisel lasta loomulikul teel käärima. Sellisel juhul kasutage käärimisprotsessi alguse kiirendamiseks järgmist võtet: valmistage eelnevalt 1-2 l mahla ning jätke see 20-25 C juures lahtiselt seisma. 6-7 päeva möödudes saab seda tugevalt käärivat mahla kasutada 100-150 l värske mahla kääritamiseks. NB! Kääriv mahl peab valmis olema veiniteo alguseks. Täidetud nõu suletakse kohe tihedalt korgiga, mis on varustatud vesiluku ehk puntaparaadiga

Keemia → Keemia
28 allalaadimist
Joogid
12
doc

Joogid

DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein ­ saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid ­ valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) ­ saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi ­ valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged ­ saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid

Toit → Joogiõpetus
31 allalaadimist
Alkohoolse joogide liigitus-destileeritud joogid-destileerimata joogid-õlu
9
doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein ­ saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid ­ valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) ­ saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi ­ valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged ­ saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid

Toit → Joogiõpetus
62 allalaadimist
Toiduained
62
doc

Toiduained

Tänapäeval kasutatakse veini valmistamisel umbes 50 sorti. Veinid sisaldavad 6,5...22% etanooli, 0,5...30% suhkruid, 0,5...1,6% orgaanilisi happeid, värv-, park-, mineraalaineid, mikroelemente, aminohappeid, fenoole, aroomiaineid, vitamiine, samuti käärimise kõrvalsaadusi (metanool, puskariõlid, aldehüüdid, estrid). Laagerdumise ja vananemise käigus veini koostis ja omadused muutuvad. Veinide liigitamise alused. Tooraine alusel liigitatakse veinid sordi ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valmistatakse kindlast viinamarjasordist ja tavaliselt kannavad nad ka selle sordi nime. Värvuse järgi liigitatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rose veinid, üldreeglina seda nime ei tõlgita). Valged veinid saadakse puhta viinamarjavirde kääritamisel. Punaseid veine saadakse tumedamatest (punase, lilla või sinise koorega) viinamarjadest, kusjuures algul toimub käärimine koos kestade ja seemnetega.

Toit → Toitumisõpetus
144 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun