ITAALIA MUUSIKAKULTUUR Suur mõju Euroopa muusikale Muusika on sageli Itaalia rahvusliku identiteedi aluseks Santa Lucia muusikute/ muusika pühak Rahvamuusikas on 2 olulisemat laululiiki Põhja itaalias ballaadid ja lõuna itaalias lüürilised laulud Rahvatantsud- Tarantella Rahvapillid- okordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori
koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule. Neist tuntumad - Üks kindel linn ja varjupaik (luterliku kiriku hümn), Ma tulen taevast ülevalt (lauldakse jõuluajal) Kalvinistlikus kirikus (Inglismaal) ei olnud algusest peale kohta mitmehäälsel kunstmuusikal, salliti vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Puritaanid (kalvinismi rangeim vorm), hävitasid noote ja pille ning keelasid igasuguse kunstipärase musitseerimise kirikus üldse.
elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline jaapani muusika, jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontsertidel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetelehelisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlaste elu igapäevaseks osaks. (1) Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat : kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili , kõik need on välja kujunenud erinevatel ajaperioodidel. Jaapani muusika ajaloos mängib vokaalmuusika olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika . (1) 4 Gagaku Esimene märkimisväärne areng jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 ). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. (1)
koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). 13. Ilmaliku laulu iseloomustus, märge ,,laulmiseks või mängimiseks" Ilmalik muusika määras Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi. Laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Märge ,,laulmiseks või mängimiseks" : Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. 14. Ilmaliku laulu zanrid Prantsusmaal lauldi lüürilisi laule, mida nimetati sansoonideks. Itaalias esines 2 suunda: 1) rahvalik laulutüüp (frottola, villanella, balleto) 2) peen ja kunstipärane madrigal. Saksamaal oli ilmalik laul
vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi(flööt). (Samast) Meiji ajajärgul (1868–1912) avas Jaapan end läänemaailma muusika mõjule. Huvi kohaliku traditsioonilise muusika järgi vähenes tänu mitmetele lääne muusikastiilidele. (Samast) TRADITSIOONILINE JAAPANI MUUSIKA Traditsiooniline jaapani muusika jaguneb kunstmuusikaks ja rahvamuusikaks. Kunstmuusikal on mitu eri stiili, igaüks neist kujunes välja eri ajalooperioodil. Üldiselt mängib vokaalmuusika Jaapani ajaloos palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. (L.Ambos 2014) Traditsiooniline jaapani muusika arenes välja jaapani traditsioonilistest teatriliikidest (nō, kabuki, bunraku). Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud Jaapani algasukate religioossete rituaalidega
mitmekesine: traditsiooniline jaapani muusika, jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontsertidel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlaste elu igapäevaseks osaks. Traditsiooniline jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See
mitmekesine: traditsiooniline jaapani muusika, jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontsertidel ja teatrites kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlaste elu igapäevaseks osaks. TRADITSIOONILINE JAAPANI MUUSIKA On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaamuusika. 3 Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele
muusika on väga mitmekesine: traditsiooniline jaapani muusika, jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontsertidel ja teatrites, kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlaste elu igapäevaseks osaks. Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika. Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega
Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal rahvuslikum madrigal Itaalia madrigali eeskujul Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. Erinevatel maadel nimetati laule erinevalt. Prantsusmaal lauldi motetisarnaseid lüürilisi või kiiretempolisi laule, mida nimetati sansoon. Itaalias esines kõrvuti 2 vastandlikku suunda: 1
Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal Itaalia madrigali eeskujul rahvuslikum madrigal Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida. Ilmalikku muusikat esitati kõikvõimalikes koosseisudes kõiki hääli lauldes või mängides, osasid hääli lauldes, teisi mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. Erinevatel maadel nimetati laule erinevalt. Prantsusmaal lauldi motetisarnaseid lüürilisi või kiiretempolisi laule, mida nimetati sansoon. Itaalias esines kõrvuti 2 vastandlikku suunda: 1