UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL ● Läbi aegade kõige kallim muusika- ja teatrižanr, sest see oli 18. Saj-ni baroki õukonnapidustuste osa ● 18.saj keskel ooperis toimus stiilimurrang, milles peegelduvad valgustussajandi sotsiaalsed suundumused ● Euroopas valitses tõsine ooper ehk opera seria ● 1728. aastal toimus Londoni ooperiteatri pankrott, mis oli kogu kunstizanri pankrotistumise aluseks ● “Kerjuseooper” - ballaad-ooper, mis pani aluse laulumängulaadsetele etendustele ● Nii laulumäng kui ka koomiline ooper e opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele e tegelased ja konfliktid oli tuttavad ● Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ● Esimene klassikaline koomiline ooper - Giovanni Battista Pergolesi “Teenijanna- käskjanna”(1733)
teel. Ta nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli ¾ pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema autoportreeks, sest selline otse vaatajale
Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730. aastatel oli selle zanri väljapaistvaim esindaja kahtlemata Londonis tegutsenud Georg Friedrich Händel. Seega polnud ka Händeli juhitud ooperiteatri pankrott 1728. aastal mitte pelgalt tema oskamatu tegutsemise vili: sajandli alguse Londonis, kus kodanlike muusikaühingute mõju oli tugev, läks pankrotti terve selle suurejoonelise aristoktraatliku kunstizanri ideoloogia. London pakkus sellele ka asenduse: kerges rahvalikus stiilis "Kerjuseooper" (1728. a. lavastatud "Kerjuseooper" vastandus teravalt tõsisele itaalia ooperile. Inglisekeelse teksti kirjutas John Gay, muusika pani rahavlikest tänavalauludest ja teiste heliloojate ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Christoph Pepusch. Tükk läks uskumatu menuga, see oli mark ebd aadlikele vastandava uue kodanliku publiku sünnist) pani aluse inglise ballaadooperile
töötama Saksamaale Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. Ta oli abielus Margaretiga ja neil oli kaks last. Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda. Parim näidis selleks on ,,Mees punase turbaniga", mida peetakse tema
Kunstiteose staatus pole kunagi nii kõrge, kui looduslikud objektid. Väljendamine- subjektiivne- kunst on millegi subjektiivse, nt autori mõtte või idee väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks poleks lava, näitlejaid, dekoratsioone.. Heliteosed, mis koosnevad ainult vaikusest. Ilmuvad välja uued zanrid, mida ei ole kuigi lihtne paigutada traditsiooniliste zanride juurde (filmikunst, fotograafia.. ). Heliteos, kus pole helisid, siis kas ta ikka on heliteos? Ainult väline vorm, nagu konsterdisaalis ette kandmine, annab meile aimu heliteosest.